Mõni päev tagasi Sikupilli keskuse parklas jooksis mulle järele üks noormees, täiesti viisakalt riides, kõneles vene keelt ja hüüdis "vabandage, on teil 50 senti mulle anda". Noh, ei ole esimene kord, kus ma selliseid "rahakogujaid" kohtan, teatasin "ei ole" ja istusin autosse. Kutt tõttas jooksujalu järgmise ohvri poole. Ja kuna ta ei märganud, mis autosse ma istusin, siis jõudis veel korra autoakna peale ka prõmmida ja 50 senti küsida.
Samal päeval üritasin mööda hiilida Viasati tüütutest poistest ja plikadest, kes lausa risti tee peale ette astuvad, et minult "vabandage on teil üks hetk" välja pommida. LHV müügiagendid on teine sarnane seltskond, tõsi, mitte nii ebaviisakad.
Tehnokratt Pets kribas täna Facebookis "põgenesin viasati müügimehe eest - pakkus võimalust anda talle raha ja lubas, et võtaks siis vastuteenena ka minu aja endale" ja "muideks, kui ma oleks saanud kasvõi 10 senti iga kord kui keegi on mulle proovinud defrage plaati müüa saaks kogunenud raha eest nii mõnegi õlle lubada"
See tuletas mulle meelde ühe üsna vana ajaröövlite vastu võitlemise nipi. Kui mõni tüütu kolleeg tuleb jälle Sinu töölaua juurde "Kuule, on Sul pool tundi, mul on üks jutt" siis ütle "Ei, tead, aeg on raha, mul aega pole aga X eurot võin Sulle küll anda". Võite olla kindel, et enam ta teid kunagi ei tüüta.
Ja siit kõige olulisem küsimus - miks inimesed ikkagi soostuvad võhivõõrale inimesele oma aega või raha andma? Viimasel ajal uuritud heuristikatele (kallutatud mõttemudelid) toetudes manipuleeritakse meie sotsiaalsuse, täpsemalt prosotsiaalsuse ja vastastikkuse kohustumuse normidega.
Prosotsiaalsus - teiste inimeste aitamine aitamise enese pärast. Sellel põhineb kogu heategevus. Kui soovid lisa lugeda, siis siit http://changingminds.org/explanations/theories/prosocial_behavior.htm
Vastastikune kohustumus - kui ma olen teistelt midagi saanud (abi) tunnen ma vajadust vastata samaga. Töötab ka tagurpidi - ma aitan praegu teist ja loodetavasti aidatakse kunagi mind
Kokkuvõtvalt, me tahame olla lahked ja abivalmid kogukonna liikmed ja kui keegi meilt midagi palub, siis me oleme valmis aitama, otsest tasu vastu ootamata.
Miks mulle ei meeldi müügiagendid kes minult "hetk aega" paluvad? Sest
a) neil ei ole kavas minu jaoks kunagi oma "hetke" ohverdada
b) nad rikuvad sotsiaalsuse reegleid - alustavad oma mesijuttu, rõhudes sellele, et "hetke" ohverdamine on inimlik ja kena tegu. Tegelikult aga kavatsevad minu sotsiaalse panuse vahetada müügituluks.
Siit jõuame kolmanda olulise sotsiaalse normini - sotsiaalsed ja majanduslikud suhted ei ole ristkasutatavad. Heategu heateo vastu töötab. Heategu raha vastu ei tööta. Ja kui sotsiaalsed suhted on asendatud majanduslikega, siis neid ei saa enam tagasi sotsiaalseteks muuta.
Loo moraal:
Kerjusel ja müügiagendil supermarketis ei ole suurt vahet. Mõlemad kerjavad tähelepanu. Mõlemad kasutavad ära lahkust ja sotsiaalsust. Kummalgi ei ole kavas mulle mitte kunagi tagasi anda "50 senti" või "ühte hetke".
Soovitused:
* Noortele kerjustele, kel käed-jalad terved, ei ole mingit põhjust 50 senti anda. Ütle lihtsalt "ei"
* Vanadele ja väetitele, elu hammasrataste vahele jäänutele andke kõik, mis teil taskupõhjas on. Või rohkemgi. Kuigi on ka "võltspimedaid ja -jalutuid" on neid pigem vähe.
* müügiagentide suhtes - ärge laske ennast lollitada sotsiaalse suhte teesklemisega. "Minu minut maksab 3€ - kui mitu te soovite?"
* müügiagentidele - olge ausad ja alustage kohe asjast. "Ma tahan teile teha X pakkumise, kas see võiks teile huvi pakkuda?"
Prosotsiaalsus - teiste inimeste aitamine aitamise enese pärast. Sellel põhineb kogu heategevus. Kui soovid lisa lugeda, siis siit http://changingminds.org/explanations/theories/prosocial_behavior.htm
Vastastikune kohustumus - kui ma olen teistelt midagi saanud (abi) tunnen ma vajadust vastata samaga. Töötab ka tagurpidi - ma aitan praegu teist ja loodetavasti aidatakse kunagi mind
Kokkuvõtvalt, me tahame olla lahked ja abivalmid kogukonna liikmed ja kui keegi meilt midagi palub, siis me oleme valmis aitama, otsest tasu vastu ootamata.
Miks mulle ei meeldi müügiagendid kes minult "hetk aega" paluvad? Sest
a) neil ei ole kavas minu jaoks kunagi oma "hetke" ohverdada
b) nad rikuvad sotsiaalsuse reegleid - alustavad oma mesijuttu, rõhudes sellele, et "hetke" ohverdamine on inimlik ja kena tegu. Tegelikult aga kavatsevad minu sotsiaalse panuse vahetada müügituluks.
Siit jõuame kolmanda olulise sotsiaalse normini - sotsiaalsed ja majanduslikud suhted ei ole ristkasutatavad. Heategu heateo vastu töötab. Heategu raha vastu ei tööta. Ja kui sotsiaalsed suhted on asendatud majanduslikega, siis neid ei saa enam tagasi sotsiaalseteks muuta.
Loo moraal:
Kerjusel ja müügiagendil supermarketis ei ole suurt vahet. Mõlemad kerjavad tähelepanu. Mõlemad kasutavad ära lahkust ja sotsiaalsust. Kummalgi ei ole kavas mulle mitte kunagi tagasi anda "50 senti" või "ühte hetke".
Soovitused:
* Noortele kerjustele, kel käed-jalad terved, ei ole mingit põhjust 50 senti anda. Ütle lihtsalt "ei"
* Vanadele ja väetitele, elu hammasrataste vahele jäänutele andke kõik, mis teil taskupõhjas on. Või rohkemgi. Kuigi on ka "võltspimedaid ja -jalutuid" on neid pigem vähe.
* müügiagentide suhtes - ärge laske ennast lollitada sotsiaalse suhte teesklemisega. "Minu minut maksab 3€ - kui mitu te soovite?"
* müügiagentidele - olge ausad ja alustage kohe asjast. "Ma tahan teile teha X pakkumise, kas see võiks teile huvi pakkuda?"
15 kommentaari:
Kerjusel ja müügiagendil supermarketis ei ole suurt vahet? Kas LHV ja Viasati praegused kliendid on siis kergeusklikud heategevusega tegelevad tolvanid?
Miks on eraldi välja toodud just supermarketis tegutsevad müügimehed? Kõik negatiivse tooniga argumendid, mis selles loos välja toodi, võiksid ju teoorias kehtida KÕIKIDE müügiinimeste kohta?
Hr Saul, mulle ei meeldi see artikkel üldse. Ma mõistan, et te pole müügiga võib-olla ise kokku puutunud (teie viimane soovitus müügiagentidele tõi selle ilusasti välja) ja ei taju selle töö keerulisust ning samas ka olulisust.
Olge tänulikud, et on inimesi, kellel on piisavalt julgust ja paksu nahka, et müügitööd teha, sest ilma müügiinimesteta ei toimuks siin maailmas suurt midagi.
Jah, põhimõtteliselt kasutavad inimeste heatahtlikkust ära kõik müügiinimesed, kes on hoolikalt õppinud "müüginippe" sellest, kuidas inimestega jutule saada või kuidas nende uksest sisse saada. Lisaks supermarketites tegutsevatele telefonimüüjad, kes külmi kõnesid teevad. Ukselt-uksele käivad müügiagendid. Masspostituste saatjad. Teisisõnu kõik need müüjad, kellel ei ole palutud pakkumist teha.
LHV ja Viasati klientide hulgas on kindlasti palju neid, kes parema meelega ei oleks kliendiks hakanud.
Ja lõpetuseks - ma argumenteerisin oma seisukohti. Tarmo, Sinu esitatud seisukohad ja väited ei ole argumenteeritud. Millel põhineb väide, et müügiinimesteta ei toimuks siin maailmas suurt midagi? Samahästi võib väita, et klientidete ei toimuks.
Väga loll on võrrelda noori inimesi (kes teevad muuseas tublit tööd) kerjustega ainult seetõttu, et mõlemad midagi küsivad. See oleks sama loll kui keegi võrdleks teid vangi või narkomaaniga ainult seetõttu, et teil on tätoveeringud. Väga üldistav suhtumine.
Naljakas lugeda midagi sellist inimese blogist, kes ise õpetab ka müümist ja kontakti loomist. Tõsi, pole ise ühelgi teie koolitusel käinud, võibolla teil ongi mingi parem lähenemine. Minu isiklik arvamus on, et teie pakutud approach on liiga karm closimine. Sisuliselt kohe küsida "Kas te tahate minult osta?" on ikka tükimaad "ebaviisakam" kui "Kas teil on hetk aega?". Ehk pole te ise selliseid kontakte teinud ning rääkite pigem mingi negatiivse kogemuse tagajärjel?
Ja veel, kuidas on sotsiaalsed suhted ja heategu heateo vastu üldse seotud nende noortega, kes midagi müüa pakuvad? Teie mõlemad argumendid ei ole ju ka midagi muud, kui liialdus:
a) neil ei ole kavas minu jaoks kunagi oma "hetke" ohverdada - kust te teate? Pigem need, kes ise on sellist tööd teinud on alati valmis ka teie pakkumist kuulama, samuti nagu need, kes on olnud ise olnud klienditeenindajad on tihti palju viisakamad teiste klienditeenindajatega.
b) nad rikuvad sotsiaalsuse reegleid - alustavad oma mesijuttu, rõhudes sellele, et "hetke" ohverdamine on inimlik ja kena tegu. Tegelikult aga kavatsevad minu sotsiaalse panuse vahetada müügituluks. - "mesijutt" - WTF? kas iga müügijutt on mesijutt? Kas te ise ka õpetate "mesijuttu" ajama? Kust te teate, mis jutt sealt oleks tulnud kui te alati ära põgenete. Ning mismoodi nad "rõhuvad" sellele, et hetke ohverdamine on inimlik? Nad küsivad viisakalt "Kas teil on hetk" ning alles siis tutvustavad toodet.
Kokkuvõttes tundub väga bitchiv tekst, kui see sõna teile midagi tähendab. Juba sildistused "poisid" ja "plikad" näitavad, et pigem on tegu mingi ventileerimisega, mitte tõsise arutlusega.
@andres martin
1) ma ei võrrelnud neid omavahel mitte selle pärast "et nad küsivad" vaid seda, miks inimesed üldse jäävad seisma ja kuulama. Jäävad, sest nii on sotsiaalne. Sest küsija võib abi vajada. Näiteks võib ta küsida "kus asub tualett"
2) Nii "kas tahate osta" kui "on teil hetk" on mõlemad ebaviisakad. Et üks on tükimaad ebaviisakam, ei tee teist viisakaks
3) usun, et supermarketi müüjad on lahked ja abivalmid, kui neilt küsida sotsiaalset teenet. Ei usu, et nad on sama lahked ja abivalmid, kui ma ütlen, "olgu, mul on hetk, aga ma tahan pärast 5 eurot"
4) loodan, et oled käinud müügikoolitustel ja tead, miks müügijuttu alustatakse "on teil hetk aega" mitte "tahan teile pakkuda oma kaupa". Sest "on teil hetk" mingil põhjusel võimaldab jutule saada rohkemate inimestega kui "ostke mu kaupa" Ja artiklis ma seletasin, miks on see nii. "Ostke" jutt käib äriliste, "on teil hetk" aga sotsiaalsete normide alusel. Kasutada sotsiaalseid norme äriliste eesmärkide saavutamiseks on ebaeetiline. Manipuleerimine.
5) tõenäoliselt need noored ei ole kunagi mõelnud sellele, et nad rikuvad sotsiaalseid norme, alustades müügijuttu avanguga "on teil hetk" Nad teevad seda, mida vanemad inimesed on neile õpetanud. "Tehke nii, see aitab jutule saada". Nad usuvad, et nii õige ja õiglane, sest "koolitaja ütles". "Poisid ja plikad" on tõepoolest silt - sotsiaalselt ebaküpsete inimeste silt. Millegipärast ei ole supermarketites näha "küpsemas" eas müüjaid "on teil hetk" taktikaga müüki tegemas. Ja nagu paljud kommenteerijad kirjutavad - nad on juba õppinud kaugelt neid tüütajaid ära tundma ja neid vältima.
6) Iga müügijutt ei ole mesijutt. Kavalusega jutulesaamine on mesijutt. Ülespuhutud kauba kiitmine on mesijutt.
Eelmisest kommentaarist jäid mõned asjad välja.
2) Sinu arvates on nii "kas tahate osta" kui "on teil hetk" ebaviisakad. Et üks on tükimaad ebaviisakam, ei tee teist viisakaks.
Minu arvates on viisakas olla aus ja alustada juttu, "tahan teha teile pakkumist"
Siin on üks laia ringi küsimus:
Kas inimene, kes teenib raha sellega, et õpetab inimestele (tsiteerin): "Kuidas kasutada tajuvigasid ja kallutatud mõtlemist müügi ja teeninduse tulemuslikkuse suurendamiseks?" on kõige õigem inimene kritiseerimaks üldse kedagi manipuleerimise teemadel?
Võiksite korraks pea Cialdini raamatutest välja võtta ja roose nuusutada - olenemata sellest, mis formuleeringuga inimestele läheneda, on alati neid, kellele see ei sobi. Mis on lahendus? Ma võin teile kohe öelda, et kui te läheksite kaubanduskeskusesse või teeksite ükskõik millist müüki avalausega "tahan teha teile pakkumist", siis te käiksite inimestele veel rohkem närvidele, sest see on agressiivselt ebaefektiivne. Keegi ei võida sellest. Samuti teete te kogu selles loos ühe suure vea ja üldistate enda põhjal - sest kahjuks siin ei ole ühtegi reaalset argumenti. Te ei lähtu ei enda isiklikust müügikogemusest ning kasutate üldlevinud teooriat vales kontekstis (nt The Law of Reciprocity kasutus on siin küll üsna imelik.)
Ma arvan, et tehke endale selgeks kõigepealt klassikaline müügitsükkel ja siis räägime edasi. (Vihjena aeglasematele lugejatele võin öelda, et müüki ei alustata pakkumise tegemisest.)
Ükski argument, mis te välja tõite, ei kehti eksklusiivselt kaubanduskeskused müüvate inimeste kohta. Seega jääb kogu loost mulje, et tegemist on tõesti lihtsalt ühe destruktiivse bitchimisega.
Teisest foorumist leidsin ka sellise postituse Indrek Saulilt:
"Äri ei ole müümine. Äri on väärtuse loomine. Kui Su kaup on väärtuslik, siis seda tahetakse. Kui on kräpp, peab müüma"
Ühesõnaga on LHV ja Viasat kräpp? Mida arvaksid teie enda koostööpartnerid sellisest lausest? Päris "ilus" lause, kes peab end müügi- ja teenindusalaseks spetsialistiks NING lisaks ka CRM spetsialistiks.
See "Build a better mousetrap, and the world will beat a path to your door." BS on ikka väga eluvõõras jutt. Isegi Thomas Edison pidi alguses elektripirne TASUTA paigaldama, et keegi neid üldse prooviks.
PS! Tahan teile teha pakkumist - ärge võtke enam sõna teemadel, mida te ei valda.
Tarmo, kui Sulle ei meeldi inimeste mõjustamine, siis võiksid oma viha välja valada kõigile, kes sellest räägivad. Alates Dale Carnegie "Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi".
Endiselt ei ole Su kommentaaris ÜHTEGI argumenti, miks minu esitatud põhjendus on vale ja mis on õigem põhjenduse sellele, et inimesed lasevad ennast nii kergesti mõjutada. Väide "The Law of Reciprocity kasutus on siin küll üsna imelik" ei tõesta, et seda põhimõtet oli vale kasutada.
Ma ei ole väitnud, et minu väidetu kehtib eksklusiivselt kaubanduskeskustes. Vt 16.02 kommentaar
Mina nimetasin müügitehnikat, kus kuritarvitatakse inimeste sotsiaalsust, ebaeetiliseks. Kauba kohta ei öelnud poolt sõnagi. LHV ja Viasati kaupa nimetasid Sina kräpiks, mitte mina.
Kui tajuvigade kasutamine ära keelata, siis tuleks kogu reklaamitööstus päevapealt kinni panna.
Mul on vastupakkumine - siin blogis on teretulnud kommentaatorid, kes põhjendavad oma seisukohti ja ei käitu teiste suhtes üleolevalt.
Viasati juhtidele mõtteainest:
1) kui mitu inimest puutus kokku supermarketite müügiesindajatega
2) kui mitu inimest lahkus sellest kokkupuutest negatiivse emotsiooniga (on halvustaja-detractor)
3) kui mitu inimest hakkas kliendiks aga hiljem kahetses ( on neutraalne või halvustaja-detractor)
4) kui mitu inimest hakkas kliendiks ja oli nii rahulolev, et soovitab kõigile (on soovitaja-promoter)
Arvutage soovitajate ja halvustajate vahekord. Kui iga halvustaja kohta tuleb vähem kui kolm soovitajat, olete endale karuteene teinud, teie üldine maine langeb.
Ja veel üks oluline näitaja mida tasub kontrollida - kui suur osa klientidest, kes niimoodi on supermarketitest saadud, jätkab esmast lepingut. Kui mitu korda on see väiksem nendest klientidest, kes on saadud vähem agressiivsete võtetega? Minu kogemus lubab pakkuda 3-4 korda. Kas pikas perspektiivis selline müügitöö on ikka mõistlik, arvestades vältimatut negatiivse kommunikatsiooni kasvu ja saadud klientide enam kui tagasihoidlikku lojaalsust
Poisid, teil on päris huvitav vaidlus siin käimas! Minu isiklik arusaam on see, et vahe on hoolivuses. Sa pead hoolima sellest, kellele sa müüd. Või nagu on popim öelda, sa pead talle väärtust looma.
Kas see kerjus seal näites hoolib millestki peale iseenda? Ei. Ja ta ei loo ka vähimatki väärtust. Kas see LHV müügimees hoolib sellest, et sinu pension kasvaks jõudsasti turvalises kohas? Kui hoolib, siis on neil kahel "müügimehel" vahe. Või hoolib ta siiski vaid komisjonist, mida ta teenib sellelt tegevuselt?
Kui jutt juba kerjuste peale läks - kas teil ei ole olnud elus kunagi sellist olukorda, et olete andnud kusagil laias ilmas eluheidikule oma taskupõhjast mündid, ja ta soovib teile jumala õnnistust silmis pilk, millest võib välja lugeda, et ta mõtlebki seda tõsiselt? Selline andmine tekitab hea tunde, järelikult loob ka väärtust.
Selline on minu kui võhiku arvamus neist asjust. Me ju saame kohe aru, kas meie kallal "rakendatakse tehnikaid", või meist hoolitakse.
Väga hea kommentaar, Alar, tänan. Sul on tuline õigus - inimesed saavad tõesti aru, kui nendega manipuleeritakse. Väga paljudel inimestel on vilets ja ebameeldiv tunne nendes olukordades kuigi nad ei oska sõnastada miks. Mina püüdsin selgitada, miks ja seda olukorda ja tunnet sõnadesse panna.
Tere
Kuna lugupeetud blogipidaja kõnetas eespool otseselt Viasati inimesi, leiab allpool paar mõtet sellega seonduvalt.
Üks minu jaoks kummaline tõik Indreku eespool kirjas olevast mõtteavaldusest on see, et tema justkui mõõdab kliendirahulolu liitumise hetkel ehk võtab kliendirahulolu hindamisel arvesse ainult hetke, mil klient liitus. Aga kas see mitte ei mõõda rahulolu müügi suhtes mitte rahulolu toote või teenusega? Klient pole ju veel saanud toodet või teenust tarbida, et saaks tekkida mingi rahulolu või -olematus.
Ise näen seda asja nii, et kliendi rahulolu või mitterahulolu selgub mõne aja möödudes, kui juba toodet või teenust on tarbitud X ajaühikut, vastasel juhul ei peegelda see tootest või teenusest tulenevat rahulolu, vaid rahulolu, mis tuleneb müügitehnikast. See on aga keskendunud väga lühikesele ajaperioodile (müügiprotsess), mis on selgelt mõjutatud X, Y ja Z teguritest, mille seos antud toote või teenusega võib olla väga kauge (näiteks hinnangut mõjutav peretüli vms).
Meie (loe: Viasati) soovitusindeks (NPS), mis peegeldab otsest kliendi rahulolu ning Indrek Sauli kirjeldatud soovitajaid ja halvustajaid, on järjepidevalt kasvanud. Samal ajal on otsemüügi kanalite (telefonimüük+silmast silma müüd kaubanduskeskustes) osakaal samuti olnud pigem sama või isegi kasvava osatähtsusega kogumüügist.
Olen veendunud, et isegi kui müügihetk on mingis osas ebameeldiv, näiteks on uus müügiinimene, kes mingis osas mõjub negatiivselt, võib sellest hea toote/teenuse korral välja kasvada väga pikk ja rahulolu pakkuv koostöö. Kuskil eespool Indrek Saul kirjutab: "LHV ja Viasati klientide hulgas on kindlasti palju neid, kes parema meelega ei oleks kliendiks hakanud." Muuseas, selliseid inimesi tuleb ka siis ette, kui müük toimub kliendi initsiatiivil. Olen seda omal nahal kogenud. :)
Tänastes tingimustes olen veendunud, et aktiivsete müügikanalite kasutamine meie ettevõtte kontekstis on mõistlik. Jätkame nende kasutamist ja arendamist.
PS! Üks täiesti antud teemaga mitte kokkupuutuv ettepanek blogipidajale - ei tea, kas see on antud lehe raamides võimalik või ei, aga kommentaari "aken" võiks olla suurem, et oleks kommentaari kirjutades parem ülevaade kirjutatust.
Erik
Tänan, Indrek! Mulle tundub, et üks vastus küsimusele "miks" peitub ka selles, milline on müüja ja müüdava omavaheline suhe. Müügitöö muutubki koheselt manipuleerimiseks, kui müüja ise ei usu müüdava kauba kasulikkusesse. Kasulikkusesse ja väärtusesse kliendi jaoks, mõistagi. Siis hakkabki "tehnikate rakendamine". Siis hakkab see, et "me sooviksime teile tutvustada..." Kui müüja teeks endale selgeks, et mitte keda kuraditki ei huvita see, mida sina soovid, vaid inimest huvitab ainult see, mida tema ise soovib. See võimaldaks keskenduda kliendi tahtmistele ja siis läheb kõik loomulikult ning kellelgi ei jää s... maiku suhu. Kõik inimesed muidugi alati ei tea, mida nad soovivad, aga see on vist juba eraldi teema.
@erik - kuna mu kommentaar NPS teemal oli väga lakooniline, siis selgitan mida täpsemalt mõtlesin.
Teie mõõdate aktiivsete klientide NPSi. Sellega saate teada minu kommentaari p-s 3. ja 4. märgitud suhtumise. Õige on, et sellise NPS käsitluse puhul ei oma tähtsust suhtumine vahetult liitumise järel.
Mida Viasat NPS ei mõõda - mitteklientide suhtumine. Nende, kes püüti kaubanduskeskuses kinni aga ei liitunud, kes põgenesid või vältisid kontakti sest see on pealetükkiv.
Mõõta seda ei ole võimalik. Aga on võimalik hinnata. Alustades sihtrühma suuruse määratlemisest (kui mitu inimest möödus müügipunktist). Mingi info on teil ilmselt olemas ka hit-rate kohta. Oletan, et see on 5% suurusjärgus. Siis oleks mitteostjaid 20 korda rohkem kui ostjaid. Kui mitteostjatest 20% on halvustajad ja ostjatest 80% on soovitajad, saame soovitajate ja halvustajate suhtarvuks 1:4 mis on väga halb, st NPS= -60%
Esimesel tegevusaastal see mõju ei avalda. Mida rohkem aeg edasi, seda negatiivsemaks muutub aga ettevõtte üldkuvand. See hakkab väljenduma langevas hit-rate'is ja lepingute ülesütlemise määra kasvamises.
Mida veel on kindlasti vaja kontrollida - kas selliselt supermarketist värvatud klientide lojaalsus ja väärtus on sama mis vabatahtlikult liitunud klientide oma. Ja kui see kõik suurde pilti kokku panna, alles siis otsustada, kas on mõtet tänavamüüki teha. Minu kogemus ütleb, et pigem mitte, aga see ei tarvitse pädeda Viasat puhul. Teid võib aidata "buy and forget" fenomen, st kui kord on ostetud, ei viitsita pakkujat vahetada. Kui just mõnda uut pakkujat turule ei tule :)
Kommentaari akna märkus on tõesti õige. Uurin Bloggeri seadistusi, mis teha saab.
Muutsin kommentaari akna seadeid, nüüd on võimalik sisestusakent suuremaks venitada
Postita kommentaar