Asjal pidi looja sõnul olema kaks mõtet:
1) et ostja teaks, kust saab kõige odavamalt osta
2) et müüjaid korrale kutsuda
Väga intrigeeriv mõte. Laadisin nende kodukalt hinnatabeli excelisse ja tegin sellega mõningaid manipulatsioone.
Esiteks arvutasin kõikide artiklite hindade standardhälbe keskmise suhtes ja siis kõikide standardhälvete keskmise, tulemus 16%. See tähendab, et enamus hindu kõigub +/- 16% keskmise suhtes. Aga see ei ütle meile veel midagi.
Kui keegi tahab tegelikult raha kokku hoida, siis tuleb tal käia läbi.... kui mitu erinevat poodi, et saada kõik kõige odavamalt? Ja kui palju läheb erinevate poodide läbikäimine maksma?
Tarbijate irratsionaalsust teades võib muidugi oletada, et odavama toidu ostmiseks kulutatu bensiini- ja ajakulu peale keegi ei mõtle. Aga ikkagi, uurisin, kui palju oleks võimalik kokku hoida, kui osta alati kõige odavamat. See on lihtne - tuleb arvutada keskmise hinnaga ostude summa ja võrrelda seda minimaalse hinnaga ostude summaga. Kuna tabelis oli mõningatel ridadel sisestusvead, jätsin need välja.
Keskmise hinnaga kaupu ostes oleks korvi hind 145€, odavaima hinnaga aga 122, sääst täpselt 16% ja 23€.
Nüüd vaatame, kui mitu poodi tuleks selleks läbi käia. Ka seda pole keeruline teha, vaja on kokku lugeda mitu kaupa oli selles poes kõige odavama hinnaga.
Tulemused on sellised
Mis me teada saime - kõige kasulikum on elada Lasnamäel, Lasnamäe Prisma ja Mustakivi HyperRimi vahel, nii on veerand kõige odavamatest kaupadest käe-jala juures. Paraku aga ei ole kõik kaubad neis saada.Hinnavõrdluses on kokku 83 artiklit, aga nimetatud poodides saada vaid 66.
Nii et mitte lihtsalt odavam ei jää saamata, vaid üldse jääb mõniteist artiklit ostmata.
Kui tahaks aga pooled kaubad odavalt kätte saada, tuleks veel ära käia Silikaadi ja Sõle Säästumarketis ning ühes Maxima Xs. Siis säästaks ca 11€ per ostupäev e 8%.
Nii et kahjuks tuleb tõdeda, et kui ka ostja teab, kus on kõige odavam kaup, siis võimalused selle ostmiseks on üsna tagasihoidlikud. Eelistatud seisus tunduvad siin olevat lasnamäelased, kelle puhul on mõeldav kolme-nelja erineva poe väisamine.
Ausa võrdluse huvides tegin ka sellise pingerea, mis näitab mitu protsenti saadaolevatest artiklitest olid kõige odavamad
Siit paistab, et Mustamäel, Lasnamäel, Koplis ja Järvel on poed, kust võite leida nende piiratud kaubavalikust kõige arvukamalt kõige odavamaid tooteid. Ja nagu näete graafikult, nimetatakse neid kohti säästupoodideks.
Mida sellest järeldada:
1) isegi kui tahaks, siis kõige odavama ostmine läheb kallimaks maksma kui saadav sääst - mitmekümne poe läbikäimine ei ole ei mõistlik ega ka võimalik.
2) kaupmehed on kahjuks selle töö, mida www.vaatahindu.ee loojad klientidele teenuse pakkumiseks teevad, juba ära teinud ja see väljendub nende hinnakujunduses üsna selgelt. Säästumarketites on palju odavaimat, Solaris mitte kunagi.
Ma ei ennustaks loodud veebile pikka iga ja suurt kasutajaskonda. Isegi kui sellest tohutu kirjust tabelist keegi suudab välja sortida endale odavaimate kaupade ostunimistu, siis teostada ta oma soovi ikka ei saa.
Aga need tulemused ei tohiks ju teid üllatada, kas pole?
3 kommentaari:
Kommenataariks oleks paslik:
www.vaatahindu.ee ja ka facebookis http://www.facebook.com/pages/Vaata-Hindu/142302609169620
Tõhusa, aegasäästva ja soodsa ostlemise aluseks on hea eelluure ning teadmine , mida Sul täpselt vaja on.
Selleks on parim meetod koostada valikest asjadest ostukorv ning valida sobiv kellaaeg kus poel pole palju külastajaid ning liiklus väiksem.
Tõenäoliselt sobib selleks paremini laupäeva hommik või reede kl 15.00 (Tallinna näitel) Kui täpselt teada mida kodus vaja on kannatab bensiinikulu ka teise linnaotsa sõitmist. Ostukorv ka külastatava kaupluse valik on eriti oluline siis kui elate linnast väljas uusasumis või olete suurlinna tulemas harva.
@anonüümne - selle veebi kasutamise eeldused on siis
a) tarbija teab mida tal täpselt vaja on
b) tarbija viitsib teha eelluuret
c) tarbijal on auto
d) tarbijal on võimalik poodi minna reedel kl 15 või laupäeva hommikul
e) tarbija on osav veebikasutaja
Kui mitu eesti elanikku läbi selle filtri pääseb? Mitut erinevat kauplust selline kalkuleeriv tarbija viitsib külastada - kas aeg ei maksa midagi, sellest kahju pole või midagi targemat teha pole? Kui kaua ta viitsib mööda linna ringi sõita mõneeurose säästu nimel?
Püstitan hüpoteesi, et homo economicus ei näe sellisel paarieurosel võidul mõtet võrreldes sekeldustega mida tegema peab, et võit koju tuua.
Homer economicus aga läheb ostma sinna, kuhu reklaamid kutsuvad.
Viitan siin Dan Ariely "Irratsionaasele inimesele"
Ja kõige lõpuks - esimene ostukorv, mille ma prooviks omale tegin, sisaldas seitse asja - sai, leib, majonees, kilu, apelsinimahl, makaronid, kohv. Ühtegi kauplust, kus kõik valitud tooted müügil oleks, ei olnudki. Ok, vaatasin et kilu on väga vähestes poodides, jätsin välja - sääst 60 senti 11 euro pealt + loobumine kilust või minek veel teise poodi. Seda seitsme asja ostmiseks!
Olles ise veidi rohkem homo kui homer econonicus tõden, et säästu teostamine nõuab liiga suurt pingutust. Mugavus maksab rohkem. Mis aga ei välista, et mõned sajad asjahuvilised vaatahindu.ee püsikasutajaks saavad
võitlen palehigis lähedasega, kes vaibumatu entusiasmiga mööda linna hindu jahib. Poolepäevase sebimise rahaline tulem on suurusjärgus mõned eurod.
Siingi toodud ratsionaalsed argumendid ei tööta kohe mitte kuidagi. Põhimõtteliselt olen loobunud veenmast.
Tundub et tegemist on emotsionaalse lähenemisega, st et ohver kinnitab endale, et taotleb majanduslikku säästu, kuid tegelikult on tema liikumapanevaks jõuks lihtne rõõm odavamast hinnanumbrist, täpsemini hinnavahest poodide X ja Y vahel.
Selline marketingi mudel siis.
Postita kommentaar