Torkisin eile EMTi "kvaliteetleviauguga" seoses nende PR tegevust ja loen täna uudist, et
"Tundes vastutust klientidele põhjustatud pahameele ja närvikulu eest, soovime lõpetada töönädala positiivsete emotsioonidega, pakkudes kõikidele EMT klientidele reedel, 3.detsembril, võimalust rääkida EMT võrgus tasuta."
Väga elegantne liigutus - mitte lihtsalt mõni suvaline päev, vaid töönädala viimane. Ja ka mitte pühapäev ;)
Uudises lubatakse ka tuumikvõrku paremini dubleerida ja sellest vist tõesti ei ole pääsu, sest ka kriisikomisjon sai kurjaks ja kutsus Elioni ja EMTi juhid vaibale. Mage lugu on aga hädaabikeskusega: " Kui palju kõnesid ei jõudnud tehnilistel põhjustel keskusesse, ei selgu aga kunagi, seda saab Freibergi sõnul vaid oletada"
Tahaks hüüatada "ei no vabandage". Kas hädaabikeskuses ei ole midagi kuuldud modelleerimisest, teisisõnu, teaduslikust "oletamisest" Näiteks hotellid ja lennufirmad suudavad oletada 1% täpsusega, mitu inimest mingil ajal pileti ostab või toa broneerib. Seda tulevikkuvaatavalt. Ja hädaabikeskus ei oska isegi oletada, mitu kõnet eile saabumata jäi!? See on kordades lihtsam, kui homsete kõnede ennustamine. Millest tuleb järeldada, et ka homsete kõnede mahtu ei suudeta ennustada!? Kuidas hädaabikesksus oma tööd siis juhib, näiteks kavandab operaatorite arvu vahetustesse!? APPIIII.
Jah, tõesti, selliseks ennustamiseks peaks hädaabikeskus talletama kõikide kõnede vastuvõtmise aja, kõne kestuse, kust helistati (suunanumber) andmebaasis. Eriti "fancy" tulemuse saab, kui talletada ka nt ilmaolud (kiilasjää, erakordne külm või kuum, raju jms) Täna oleks imelihtne vaadata, kui palju kõnesid tavaliselt tuleb ühel harilikul talvisel kolmapäeval, slh mobiilidelt, slh EMT võrgust ning siis lahutada sellest eile EMTi võrgust tegelikult tulnud kõnede arv = vastamata kõnede arv. Siis oleks tulnud uurida, kas teistest võrkudest tuli tavapärane arv kõnesid või rohkem. Kui see on väiksem kui vastamata kõnede arv, siis ilmselt jäidki kõned tegemata. Aga tõenäoliselt mitte - on üsna vähetõenäoline, et abivajajate ainus kättesaadav telefon oli mobiil ja see oli EMTi numbriga.
"Alas" Hädaabikeskus ja tema analüütiline suutmatus. Helistage ja kirjutage mu kolleeg Andres Kukkele Infovarast, saate endalegi Time.com sõnul maailma kõige innovatiivsema ärianalüüsilahenduse QlikView
Aga et lõpetada positiivses võtmes - EMT juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul teeb EMT kõik endast oleneva, et vältida analoogsete probleemide kordumist.
Seda ma kõige rohkem soovingi. Sest millised on EMTi kliendi valikud? Minna mõne teise operaatori juurde lootuses, et nemad on oma võrgud ehitanud targemalt, kui mobiilside innovatsiooni- ja levialaliider....?
Minule teadaolevalt on EMTi teguviis Eesti oludes tavatu ning see on väga kiiduväärt. Ja järgimist väärt.
Ylös EMT!
PS: kes arvavad, et homme nüüd hulluks kõnelemiseks läheb, need eksivad. Neid katseid on palju tehtud, üks tähelepanuväärsemaid hotelliäris - tehti tasuta minibaar, skeptikud arvasid, et nüüd juuakse kõik tilgatuks, tegelikult ei toimunud tarbimises mingit olulist muutust
02 detsember 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
minu arvates küll on see emt poolt vägagi koonerdamishõnguline kompensatsioonipakkumine. võrgusisesed kõned!?!? paljude jaoks on pere ja/või firmasisesed niikuinii tasuta ning ülejäänud suhtluspartnerite puhul POLE MUL AIMUGI, MILLISES VÕRGUS NAD ON!!! Jaja, ma tean et võiksin ju enne iga kõnet sideameti andmebaasi päringu teha ;)
Aga progressiivne samm sellegipoolest, arvestades et emt esialgne plaan tundus olevat lihtsalt ignoreerida nende klientide pahameelt, kes argumenteeritud kahjunõuet advokaadi kaasabil kirjutada ei viitsi.
mul endal emt suhtes sellest ajast väga negatiivsed emotsioonid, kui nad oma minutipõhise ideega välja tulid ja kõiki oma kliente päris otseselt petta üritasid väidetega et keskmine arve ei suurene, samas kui kogu plaan oligi ilmselgelt üles ehitatud sellele et ilma minutihinda näiliselt suurendamata suurendada kesmist arvet.
kvaliteetoperaator ;-)
@AP - kui loogiliselt arutleda, siis EMT võrgus on veidi alla poole kõikidest numbritest, seega umbes pooled kõned on teistesse võrkudesse. Vaatasin korra oma eelmise kuu arvet, seal oli isegi üle poole kõnedest teistesse võrkudesse. Kuna võrgusisesed kõned on reeglina niikuinii odavamad, siis jah, "koonerdamiskoefitsient" võib olla isegi 4:1.
Aga - ikka parem kui mitte midagi.
Kahjunõuetega kipub vist olema jah nii, et esiteks on keeruline tõestada, teiseks on kallis tõestada ja kolmandaks on väga kallis vaielda (kohtus käia).
Tagajärg võib olla see, et on palju kliente väikeste nõuetega, mille kohta nad saavad ise aru, et pole mõtet hakata vaidlema. Ning seda vihasemad nad on. Ja kuidas nad oma viha teostavad - räägivad ....
Postita kommentaar