Super suveilm ja mitmed vahvad üritused vedasid mind nädalavahetusel tsikli sadulas Tallinna. Tegin tiiru peale Kalaturule, Telliskivi kirbuturule ja MoMa nimelisele motonäitusele. Vahepeal tiirutasin lihtsalt niisama lustist mööda linna, nautides üürikest võimalust tsikli seljas ainult T-särgi väel podistada. Nagu ikka, põikasin Vana Turu kaela, et vanalinnale ka väike tervitustiir peale teha. Ja vaatan mina imestusega, et tavapärase autodesumma ja liiklust suunavate odavate plastkuupide asemel on plats muutunud oluliselt avaramaks ja inimnäoliseks. Vaata ise
Üsna tavatu samm - täitsa konkreetselt kohe postid ette. Ei pea igaüks autoga otse letti trügima. Minu jaoks on tänavad, mis ääristatud autodega, inimvaenulikud ja koledad. Igatahes, tulemus on suurepärane - inimestel on kus olla. Ilmselt ei oleks seda juhtunud, kui platsile ei oleks paigutatud kõmulist korstnapühkijat. Ja mis kõige toredam - inimestele see mõnus mehike väga meeldib. Nad poseerisid igal võimalikul viisil, kes käe alt, kes kaela ümbert kinni, kes hoogsat sammu jäljendamas. Mõnusat elevust tekitab see kuju. Rõõmustab inimesi.
Seda kummastavam on tagantjärele lugeda Eesti Kujurite ühingu seisukohta:
"Eesti Kujurite Ühenduse esindaja Terje Ojaveri hinnangul ei anna skulptor Tauno Kangro oma tööde valmistamisel aru, kus need peaksid asetsema ja milline on nende formaat.
"Tema raputab töid kui varrukast aru andmata vormi kultuurile, situatsioonile, kus nad hakkavad asetsema ning aru andmata formaadile, milles ta neid töid teeb," rääkis Terje Ojaver ETV saates "Ringvaade".
"Tema arvates sobib kaminasimsi kuju hästi monumendiks," vihjas Ojaver Tallinna Vanalinna püstitatava "Korstnapühkija" kujule. "See on sobimatu töö nendeks funktsioonideks, milleks Tauno Kangro oma ambitsioonikuses pürgib," lisas ta.
Ojaveri hinnangul ei peaks linnaruumi paigutama igasuguseid töid, vaid enne peaks mõtlema, mida ja kuhu panna. "Lõpmatuseni mõtiskleda muidugi ei saa ja midagi peab ära tegema. Aga mingi institutsioon, kus omatakse rohkem vastavat haridust, silmaringi ja teadmisi, peab seda ikkagi kontrollima," ütles Ojaver.
Terje Ojaver saatis Tallinna volikogule ka kirja, milles teatas oma vastuseisust Tauno Kangro "Korstnapühkija" kuju paigutamisele Vanalinna. "Eesti inimestel, kodanikuühendustel, mittetulundusühingutel ei ole mingisugust juriidilist võimu, et nad saaksid midagi keelata või kästa. Me saame ju ka ainult oma arvamust avaldada, me peame ilmutama kodanikujulgust," märkis Ojaver."
ERR, 27.04.2010
Sootuks teise vaatenurga alt nägi olukorda Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi:
"... See film ("Saatan kannab Pradat" IS) viis mu mõtted kujur Tauno Kangro peale. Viimasel ajal on Tallinnas suur hädaldamine selle üle, et miski Kangro loodud korstnapühkija kuju paigutatakse stalinistliku arhitektuuri monumendi, Sõpruse kino esisele eklektilisele platsile. Peamised argumendid Kangro vastu on see, et tema töö ei ole kunst, et kuju annetaja isik pole avalikkusele teada ning et Kangro loodud kujusid on linnas juba niigi liiga palju. Kuna selle üle, mis on ja mis ei ole kunst, on väga raske vaielda, siis ma sellele libedale teele ei lähe. Aga ma saan väga hästi aru, et Kangro põhiline süü seisneb tema liigses töökuses. Mees, kes kannab nahkpõlle ja toodab pronkskujusid nagu küllusesarvest, ei saa olla usaldusväärne! Ei armasta eestlane oma töökat naabrit."
EE 13.05.2010
Õige jutt. Kangro ütles ka ise uudistes: "tööd tuleb teha..." küll siis tulemused (kujud) tulevad. Kes Kangrot ei tunne, võis arvata, et ülbe jutt. Ma tunnen Taunot kaunis hästi.Oleme sama küla mehed ja ma aitan tal Kalevipoja projekti juhtida. Tauno teeb meeletult palju tööd. Tal on ideid ja julgust neid välja käia. Ning positiivsust ja karismat, et panna inimesi oma ideedesse uskuma. Olete te kordagi kuulnud Kangrot oma halvustajate kohta halba sõna ütlemas!?
Ei taha ka mina minna sellele libedale teele, et arutleda, kas korstnapühkija on või ei ole kunst. Ma arvan, et inimestele, kes ennast koos selle muheda mehikesega pildistada lasevad, on täitsa kama, kas on või ei ole. Vastupidiselt Ojaveri arvamusele täidab fotol näha olevate inimeste (ja minu) meelest see kuju oma funktsiooni 100% - linn on muutunud veidi toredamaks, avaramaks, inimmõõtmelisemaks ja sõbralikumaks. Ja see on kõva sõna.
16 mai 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar