Eilses BestMarketingi uudiskirjas oli lugu "City Motors müüs Facebooki fännilehe kaudu esimese auto" milles kirjutati, et:
"City Motorsil on Facebooki fännileht juba eelmise aasta kevadest. Tänavu septembris ületati 8000 fänni piir. Algusaegadel üritas ettevõte Facebookis ka müügipakkumisi teha, kuid huvi puudumisel sellest loobuti ja pikka aega on suhtlus “seinal” olnud valdavalt meelelahutuslik (mängud, pildid, videod, konkursid) ja informeeriv (uued tooted). .... 29. september kell 12:28. City Motors teeb postituse oma facebooki seinale: "Kallid fännid, me ei taha teile midagi müüa, ei kaugel sellest :) ..aga siin on üks pakkumine, millest lihtsalt on vaja teada anda. Oktoobris jõuab müügile väga popp uue Megane'i eriseeria "Generation". Lihtne, kõik vajalik olemas, ei midagi üleliigset ja hind väga soodne. Kui tead kedagi, keda see huvitab - JAGA!" ning et eile sai esimene fännilehe kaudu leitud ostja oma auto kätte.
Vaieldamatult äratas uudis tähelepanu. Suundusin City Motorsi fännilehele ja lugesin loo tähelepanelikult läbi. Sulge sundis haarama vestlusest leitud mõte:
City Motors (Henrik) Helen, me elame sellele Sinu autoostule nüüd kaasa ja juba fantaseerime, et kui sest asja saab (no miks ei peaks :) siis on see järgmisel turunduskonverentsil "sotsiaalmeedia eduloo" üks nominentidest :) Ja sa saad (tahad või mitte) väga kuulsaks naiseks :) 13:31
Võtsin juhtunu ette ja noppisin sellest välja müügi edendamiseks kasutatud võtted.
Esiteks on CityMotorsi kampaania tähelepanuväärselt erinev valdavatest spämm-kampaaniatest "laigi mu linki, saad pappi"
Kampaanias on teadlikult või tahtmatult puudutatud inimeste sotsiaalse olemuse põhialust - vastastikkust. Lühidalt - kui keegi teeb midagi meie heaks (jagab omakasupüüdmatult väärtuslikku infot) siis meis tekib kohustus vastuteene teha (saata info edasi). Täpsemalt võib sellest lugeda Robert Cialdini raamatust "Mõjustamise psühholoogia" (Apollo link tuli täna google's esimesena). Lisaks sellele on osavalt ära kasutatud ka inimeste info jagamatajätmisest tulenevat võimalikku tulevast ebamugavust - kujuta ette, et sõber oleks ka tahtnud seda infot saada aga sa jätsid selle enda teada.
Sellise lähenemise eest tuleb CityMotorsist tublisti kiita.
Aga-aga - omistada sellise sõnumi toimivust sotsiaalmeediale on ekslik. Toimivusel ei ole kahjuks midagi pistmist sotsiaalmeediaga vaid ikka ja ainult sotsiaalsusega. Täpselt samamoodi oleks sõnum töötanud nii e-posti kui paberlehe peal, kuid aeglasemalt ja väiksema ulatusega. See on selgelt sotsiaalmeedia eelis (ja puudus) et sõnumeid saab (liiga) lihtsalt edastada suurele hulgale inimestele.
Esimesed tagasilöögid on ka käes - Allan Martinson teeb uut, spämmivaba suhtluskeskkonda, FB filtrid levivad jsm . Minu uudistevoos on täna vähemus minu tutvusringkonnast, enamus minu sõpradest kuid isikute arv kelle teateid ma tahan lugeda, pigem väheneb. Ja pange tähele, et sedamööda, kuidas FB kasvab, saab iga teie sõnum üha vähem ja vähem tähelepanu.
Kahjuks ei selgunud, kas ostja sai info otse CityMotorsi fännilehelt või oli keegi talle selle edastanud. Kui otse, siis paraku juhtunu ei demonstreeri vastastikkuse põhimõtte e sotsiaalsuse toimivust.
Teiseks - tehingu võitmiseks kasutati teada-tuntud võtteid:
* uus
* popp, seksikas
* lihtne
* soodne, odav (seda kasutati korduvalt ka teiste ostjate meelitamiseks)
* pikk garantii
* erikingitus (kohv ja kook, soodus teenindus)
* fännikaart
Jällegi - sotsiaalmeediaga ei ole nende võtete toimivusel midagi pistmist. Sama jutt töötab ka telefonis, salongis, paberil. Kõige rohkem kasutati müügiargumenti "odav" ja sellega saab iga auto lõpuks maha müüa
Kuid - tulenevalt sotsiaalmeedia iseärasusest sai potentsiaalne ostja selle vestluse maha pidada laua tagant lahkumata. Ostja jaoks on see hea (teeb harva) aga müüjate jaoks tõsine peavalu. Tehke ükskord test, kui kiiresti te trükite ja võrrelge, kui kiiresti oleks sama jutu saanud rääkida telefonitsi. Vahe on keskmiselt kümme korda.
Kui müügiorganisatsioon endale sellest aru ei anna, on lihtne uppuda kõikehõlmavasse veebisuhtlusse ja pärast jääb üle ainult imestada, kuidas me nii väheste klientidega tegeleda jõuame.
Kolmandaks- tehingu võitmiseks kasutati võtteid, mida tavapärases müügis ei tehta ja enam kasutada ei saa
* Sinust võib saada meie esimene FB fännist autoostja!
* Sinu nimi kirjutataks suurte tähtedega Eesti sotsiaalmeedia ajalukku
Kokkuvõte:
see müügitehing sai küll alguse FB kontaktist aga võideti tänu sellele, et müüja väga tahtis võita ning kinkis ostjale suure koguse nii materiaalset kui virtuaalset raha. Nothing new.
Võit on kahtlemata uudisväärtuslikult vormistatud ja kindlasti edendab CityMotorsi ja Renault tuntust.
Selleks, et lugu "nomineeruks" konkursile, oleks pidanud juhtunu näitama, et:
a) omakasupüüdmatu sõnum levis laiemalt kui omakasupüüdlik
b) müügitöö ajakulu FB-s oli väiksem võrreldes tavapärase müügiga
c) võit saavutati ilma mahuka hinnasoodustuseta
d) selline müügiprotsess FBs on jätkusuutlik
Loo moraal ja soovitused:
* sotsiaalsusele (jaga, oled kogukonna väärikas liige) rõhuvad sõnumid töötavad, omakasule (jaga, saad pappi) rõhuvad mitte
* sõnumi levitamiseks on FB hea
* FB kasvades sõnumite loetavus väheneb
* me ei tea midagi sellest, kas meie fännid on või ei ole meie teateid blokeerinud
* müügivestluse arendamiseks on FB hea niikaua, kuni vestlusi on vähe
Automüüja ja ostja vahelise FB vestluse leiate siit
08 oktoober 2010
15 juuli 2010
Veebi parandada mitte, kahjureid levitada
Juba mitmeid kuid tagasi lakkas toimimast Äripäeva RSS uudisvoog. Täpsemalt, uudiste pealkirjad tulevad, isegi liidid (sisututvustused) on suhteliselt korralikult olemas (paremini kui Ekspressil ja Päevalehel) aga kui klõpsad RSS lingile, et uudist lugeda, kästakse "sisse logida kõrvalasuva vormi abil". Mida ei ole, on kõrvalasuv vorm. Kirjutasin sellest täpselt kuu aega tagasi Äripäeva IT inimesele ja sain vastuse "Aitäh, et andsite meile sellest teada. Tegeleme esimesel võimalusel sellele probleemile lahenduse otsimisega."
Uudis on olemas, sisututvustus ka, aga kui klõpsad lingile ....
siis (punase kasti sees) on korraldus LOGI SISSE. Mida aga ei ole, on vorm. Kerid hiiglamapika vasaku riba alla välja, üles tagasi, loed luubiga kirbukirja - no ei ole.
Hää küll, suvine aeg, äkki IT puhkab mis kole ja tõesti esimest võimalust veeb korda teha pole leitud. Aga-aga - vaata punase rõnga sisse. Sealt leiad tõelise suvise nuhtluse, toakärbse, kes Su toidu peale kakaseid jalajälgi teeb, õlleklaasi upub, ei lase magada ja piniseb tüütult kõrvas. Ei saa neist nuhtlustest lahti päris elus ja keegi geenius on leidnud, et Äripäeva kodukas oligi tühi ja igav, vaja siia veidi "elu" tuua.
See pole mingi tavaline s**tahunniku asukas kes lihtsalt ajalehe peal ringi jalutab. Mingi labane reklaamifilter seda tegelast juba ei peata. Ja kui Sa peaksid sellele nuhtlusele kursoriga pihta saama, teatab ta luba küsimata, et tal olla üks jutt ja katab ekraani kinni, et Sa uudiseid lugeda ei saa.
Mida sel s**asööjal siis mulle rääkida on
Osta suveks paberil Äripäev 99.- krooniga. Sest mida muud tarka selle rahaga teha on? Saad selle eest kuus õlut või bussiga Türile.
Halloo, Äripäev!? Miks peaks keegi, kes oskab veebist Äripäeva lugeda, endale veel (tõsimeeli) paberipahna koju tellima? (Ma tean küll seda näidet Kahnemani artiklist, kus tellijad võtsid veebitellimuse ja paberlehe koos, makstes selle eest 1,5 korda rohkem kui ainult veebitellimuse eest. Sellele ei maksa enam toetuda, veebimaastik on muutunud) Kas sellepärast te ei tahagi RSSi ära parandada, et ma ikka paberlehe telliks. Ei telli!! Selle asemel soovitan kõikidel kasutada Google Readerit. Aja kokkuhoid Eesti (olematute) uudiste lugemisel on lausa uskumatu!
Google Reader peab statistikat, kui mitu uudist oli väärt lugemist. Viimase 30 päeva tulemused
Äripäev - 1 artikkel päevas, 11% kõikidest artiklitest
Eesti Ekspress - 0.2 artiklit päevas, 2% kõikidest
EPL arvamus - 0.2 ja 4%
Katsu ÄP paberlehte nii lugeda, et kulutad aega ainult ühe tõesti huvipakkuva artikli peale...
Ja mis võrdlus on "kuus õlut" või "ÄP tellimus"? Kas te kraadiklaasi olete vaadanud...?
Kui teie IT osakond ei suuda või ei taha RSSi suunata õigesse kohta (see on umbes ühe koodirea parandamise teema) kuid samal ajal viitsib lugejale kärbseid pähe ajada, siis on mul neile üks väike tellimus - virtuaalne kärbsepiits, millega tüütusele lagipähe lajatada. Ja et käiks hele plaks ja oleks korralik lärakas ....
Või siis asetage pealkirjas koma õigele kohale, teate küll ...
04 juuli 2010
Halloo, Maanteameti IT arendus...
On suvi. Palav suvi. Enamus eestlasi on liikvel. Eriti liikvel on need eestlased, kes teid remondivad. Kuhu ka ei sõidaks, mõni üleskaevatud teelõik jääb ikka marsruudile. Kuid - ei ole häda, Maanteeametil on ju kodukal väljas teetööde info.
Eile oli vaja sõita Viljandi. Tavaliselt lähen läbi Ruila Pärnu maanteele, Varbola kaudu Rapla, sealt Türi peale ning üle Võhma Viljandi. Huvitav, mis sellel marsruudil ka toimub?
Võtan lahti Maanteeameti koduka. Nii... esileht ... kus on info teetööde kohta. On suurelt link "Teeolud" mille all liikluskaamera foto ja selle all omakorda link "Massipiirangud".
Hm, mida see peaks tähendama ... Klõpsan lingile, avaneb uus aken uues serveris, mille nimi on inspirit.ee/maantee. Tohutu suur tabel....
Üritan siit leida info, kas minu marsruudil on või ei ole midagi toimumas. Noh, üsna ruttu saab selgeks, et ega ma ikka tea küll, mis on nende teede nimed või numbrid mida kaudu ma tavaliselt sõidan. Tabelis tundub olevat kasulikku infot - "kirjeldus" alt leiad, millised on piirangud täpsemalt, kiirusepiirang on kenasti välja toodud. Mida aga peale hakata teadmisega, et teetööd kestavad mitu kuud, mõned koguni mitu aastat? Mina taha ju täna sõita, mind huvitab, mis seisus täna on tee? Ja mida ma hakkan peale tabelist saadava teadmisega, et teeremont toimub lõigul PÄRNU - RAKVERE - SÕMERU kilomeetritel 83.0-84.4? Kohas nimega Kima? Sõnaga, vaja kaarti...
Kehitan selle tabeli peale õlgu (kellele see tabel küll mõeldud on?) ja asun otsima teetööde kaarti. Klõpsan lingile "Teeolud". Avanevad liikluskaamerate pildid ja pressiteade. Ilmselt jälle mitte see koht. Märkan, et vasakul on avanenud menüü "Maanteeinfo"
Nii, ehk siit saab edasi. Võtan järgmise lingi "liikluspiirangud" et teada saada, kus ja millega siis kodanike vaba kulgu ahistatakse. Hahahaaa- jälle sama tabel, kuhu ennist juhatas link "massipiirangud" Kusjuures, tabelist ei leia ühtegi massipiirangut, ainult kiirusepiirangud...
Vajutan linki "Teetööd" - jessss, avaneb kaart.
Seda saab nüüd kolmel erineval moel avada. Ja jälle on saadaval tabel. Seekord pdf-is
Küll Maanteeametile ikka tabelid meeldivad .... Mida sellise pdf tabeliga küll peale hakata, ei oska ma välja mõelda.
Aga OK, tudeerime kaarti. Nii. Rapla maanteel on rasvane punane joon.
Selge, sinna järelikult pole kasulik ronida, eriti tsikliga. Aga mida seal tehakse? Klõpsi kaarti palju tahad, mingit täiendavat infot välja ei ilmu. "Selge, järelikult tabel ...." Klõpsan jälle tabeli lahti. Sadu ridu. Naiivselt arvan, et kui on "Tallinn-Rapla-Türi" siis on ta tabelis selles osas, kus on kõik Tallinnast algavad maanteed. On ta jeee... Kerin, kerin, lõpuks leian.
Hmmm, taastusremont... Mida iganes see tähendab. Röa, Aranküla ... no ei ole löö lampi põlema, Aga kaardilt näen, et kui Varbolast tulen ja Türi peale lähen, siis ilmselt remonditavale lõigule satun. Noh, parem on sinna vist mitte ronida. Aga huvitav, kas on olemas mingi ümbersõit? Selle kohta ei mingit infot. Uurin ja puurin kaarti. Võtan Regio teedeatlase ka kõrvale, et aru saada, millised on asfalt, millised kruusateed.
Hmm, muidu Mahlamäe kaudu saaks ringi sõita küll, aga Maanteeameti kaardi järgi näikse remont ikka kaugele teispool Raplat ulatuvat. Esimene asfaldil ümbersõit viiks mind juba Kehtna taha ja see on ilmselgelt mõttetu ring... vähemalt silma järgi.
Sama tabelite ja kaartide vahel hüplemise kadalipp tuleb läbida, et aru saada, mis seal Türi taga toimub. Täna seda lugu kirjutades märkan, et kaart on nii kribu, et ühe punase täpi arvasin ka Türil olevat, tegelikult oli see Türi ja Paide vahel. Krt...
Nojah, kui juba foorid väljas, siis tuleb ilmselt pikalt passida. Mis seal ikka, plaan hakkab küpsema. Ilm on ilus, Eestimaa veel ilusam, kiiret pole. Võtan enne Raplat suuna Järvakandile, üle Vändra Suure-Jaani ja sealt Viljandi.
Hakkan sõitma. Kõik kulgeb plaanipäraselt kuni bensutuli hakkab vilkuma. Deeeeeem, no miks ma Kernus ei võinud tankida. Noh, OK, venitan end Rapla Nesteni... Väike värin on ka sees, et kui seal ikka massiline teeremont, mine tea, kas tanklasse saabki. Aga valikut pole. Töristan aeglaselt metsa vahel, ilm on ilus, Eestimaa on ilus.
Jõuan Rapla teeristi. A kus on remont? Halloooooo!? Kus remont on? No mitte midagi kohe ei toimu, ei ühtegi märki ega piirangut. Vannun vaikselt omaette ja kulgen bensukasse. Jätkan teed. Ei mingit remonti ei siin ega sealpool Raplat. Tegin südame kõvaks ja mõtlesin, et lähen ikka Türi peale. Jõuan siis kardetud teeremondini ... haaaa, tutikas asfalt otsast lõpuni. Tõtt öelda ajas hinge täis, ehkki oleks pidanud rõõmustama.
Tagasiteel mõtlesin ja süstematiseerisin, mida ma siis olin otsinud ja kuidas otsustasin. Mida ma tahtsin teada:
1) mis toimub teedel täna
Võib olla on kuskil mingi väike hulk inimesi, kellel on vaja tabeli kujul internetist leida ülevaade kõikidest eesti teetöödest, arvutada 100m täpsusega kokku mida seal täpselt tehakse. Enamusi eestimaalasi aga huvitab, mis toimub teedel täna, mitte see, millal töid alustati, millal need lõppevad ja kas nad kanduvad üle aastasse 2011. Ilmselt ei otsusta ma, et "kuna Rapla teel lõpevad tööd 15. juulil, siis ma ootan kaks nädalat Viljandisse sõiduga"
2) mis seisus on teekate?
Kõigepealt, kas tolmab või mitte. Võib-olla autosõitjaid see ei koti, aga mina eelistaks võimalusel ka autoga sõita mööda teid, mis ei tolma.
Kas teel on lahtist kruusa või mitte. Mul on auto esiklaasis täke, ei hakka rohkem põhjendama
Kas raputab või mitte (augud, servad, freesitud asfalt)? No ma eelistaks valida marsruudi, mis ei ole auklik.
Eriti fancy oleks muidugi kaardil näidata, et "siin on freesitud asfalt, siin lahtine kruus, siin kõvakate, siin aga vall tee keskel jms" Sõnaga, anda geoinfot otse kaardil.
3) kui palju ma ajas kaotan?
Tähelepanuks kõikidele - kuigi osadele juhtidele on lausa füüsiliselt ebameeldiv sõita aeglaselt või venida eessõitja sabas, ei ole oluline, kas kiirus on piiratud 30, 50 või 70 km tunnis. Päris paljudele juhtidele tundub, et kui kihutada (sõita + 20 km/h) siis jõuab kiiremini kohale. Noh, jõuab jah. Tartu näiteks 12 minutit kiiremine. Oluline on mitu minutit kauem selle teelõigu läbimine võrreldes tavapärasega kestab. Ei hakka siia arutlus ja arvutuskäiku pikalt kirjutam, viitan vaid, et keskmine kiirus ei kasva sama proportsioonis, kui tippkiirus....
4) Kas esineb seisakuid või ummikuid
Kui kiirus on piiratud, aga seisakuid ei esine, pole üldjuhul mõtet hakata ringi sõitma. Kui Arkma remonditava teelõigu läbid normaalkiirusel 3.5 minutiga (või veidi kiiremini :) ) siis 30-ga sõites 11 minutiga ja kaotad ajas 7 minutit. Selle ajaga sõidad normaalkiirusega 11 km. Noh, nii lühikest ringisõitu tavaliselt ei leia...
Kui aga on foorid või reguleerija või ummikud (nagu näiteks Tallinn-Narva mnt ehitusel reede õhtuti), siis võid vabalt seista kuni 10 min lisaks. Kui leiaks ringisõidu, mis on alla 25 km, oleks ajaliselt igal juhul võidus. Näiteks reede õhtul tasub Narva pool sõita üle Loo-Lagedi-Maardu mõisa tee
5) Kust kaudu saab kiiresti (kiiremini kui ajakaotus) ja puhtalt ümber sõita.
See on juba veidi töömahukam, aga ei ole häda - täna on pea igal eestlasel autos GPS ja kel veel ei ole, võib kasutada Delfis olevat Regio GIS-i http://kaart.otsing.delfi.ee/#
Ning lõpetuseks veidi vihjeid
a) kogu selle lõbu saaks üsna väikese vaevaga tööle panna sama Regio veebirakenduse peal. Regio poistel oleks see ilmselt "cake of peace" :P Noja ikka nii, et saaks sisse suumida, teekonna määramisel arvestada või mitte, et hüpikaknas kuvataks "tolm, augud, kivid, ajakaotus, ummikud, seisakud" info jms
b) asi töötaks reaalajas, kui tee-ehituse meistritega kokku leppida, et nad iga tööpäeva lõpus märgivad üle veebi, mis seisus kuskil teekate on. Internet levib ju metsas ja maal
d) Kuigi Nokia kaardirakendus on niru, saaks reaalajas teetööde info ka mobiilidesse lähetada. Kuidas autonoomsed GPSid sellest teada saavad, ma ei tea. Olen saanud kõik oma käigud mobla GPSi ja Google Mapsiga käidud. Ja Google Maps oskab liiklusteavet kuvada.
e) sellel süsteemil on WolframAlpha kohaselt 1, 34 miljonit kasusaajat
Seniks aga tuleb loota pigem sõpradelt Facebookis saadavatele vihjetele selle kohta, mis tegelikult toimub.
Nael kummi!
Eile oli vaja sõita Viljandi. Tavaliselt lähen läbi Ruila Pärnu maanteele, Varbola kaudu Rapla, sealt Türi peale ning üle Võhma Viljandi. Huvitav, mis sellel marsruudil ka toimub?
Võtan lahti Maanteeameti koduka. Nii... esileht ... kus on info teetööde kohta. On suurelt link "Teeolud" mille all liikluskaamera foto ja selle all omakorda link "Massipiirangud".
Hm, mida see peaks tähendama ... Klõpsan lingile, avaneb uus aken uues serveris, mille nimi on inspirit.ee/maantee. Tohutu suur tabel....
Üritan siit leida info, kas minu marsruudil on või ei ole midagi toimumas. Noh, üsna ruttu saab selgeks, et ega ma ikka tea küll, mis on nende teede nimed või numbrid mida kaudu ma tavaliselt sõidan. Tabelis tundub olevat kasulikku infot - "kirjeldus" alt leiad, millised on piirangud täpsemalt, kiirusepiirang on kenasti välja toodud. Mida aga peale hakata teadmisega, et teetööd kestavad mitu kuud, mõned koguni mitu aastat? Mina taha ju täna sõita, mind huvitab, mis seisus täna on tee? Ja mida ma hakkan peale tabelist saadava teadmisega, et teeremont toimub lõigul PÄRNU - RAKVERE - SÕMERU kilomeetritel 83.0-84.4? Kohas nimega Kima? Sõnaga, vaja kaarti...
Kehitan selle tabeli peale õlgu (kellele see tabel küll mõeldud on?) ja asun otsima teetööde kaarti. Klõpsan lingile "Teeolud". Avanevad liikluskaamerate pildid ja pressiteade. Ilmselt jälle mitte see koht. Märkan, et vasakul on avanenud menüü "Maanteeinfo"
Nii, ehk siit saab edasi. Võtan järgmise lingi "liikluspiirangud" et teada saada, kus ja millega siis kodanike vaba kulgu ahistatakse. Hahahaaa- jälle sama tabel, kuhu ennist juhatas link "massipiirangud" Kusjuures, tabelist ei leia ühtegi massipiirangut, ainult kiirusepiirangud...
Vajutan linki "Teetööd" - jessss, avaneb kaart.
Seda saab nüüd kolmel erineval moel avada. Ja jälle on saadaval tabel. Seekord pdf-is
Küll Maanteeametile ikka tabelid meeldivad .... Mida sellise pdf tabeliga küll peale hakata, ei oska ma välja mõelda.
Aga OK, tudeerime kaarti. Nii. Rapla maanteel on rasvane punane joon.
Selge, sinna järelikult pole kasulik ronida, eriti tsikliga. Aga mida seal tehakse? Klõpsi kaarti palju tahad, mingit täiendavat infot välja ei ilmu. "Selge, järelikult tabel ...." Klõpsan jälle tabeli lahti. Sadu ridu. Naiivselt arvan, et kui on "Tallinn-Rapla-Türi" siis on ta tabelis selles osas, kus on kõik Tallinnast algavad maanteed. On ta jeee... Kerin, kerin, lõpuks leian.
| 15 | TALLINN - RAPLA - TÜRI | 2010-04-06 - 2010-07-15 | 37.0-43.2 | 6.2 | Rapla mk. Röa-Aranküla | 30 | Kiiruspiirang-30 tööde tsoonis. Kuni 22.juuni km-d 41-43 liiklusele suletud. | Taastusremont | OÜ Rapla Teed | 52 01 567 |
Hmmm, taastusremont... Mida iganes see tähendab. Röa, Aranküla ... no ei ole löö lampi põlema, Aga kaardilt näen, et kui Varbolast tulen ja Türi peale lähen, siis ilmselt remonditavale lõigule satun. Noh, parem on sinna vist mitte ronida. Aga huvitav, kas on olemas mingi ümbersõit? Selle kohta ei mingit infot. Uurin ja puurin kaarti. Võtan Regio teedeatlase ka kõrvale, et aru saada, millised on asfalt, millised kruusateed.
Hmm, muidu Mahlamäe kaudu saaks ringi sõita küll, aga Maanteeameti kaardi järgi näikse remont ikka kaugele teispool Raplat ulatuvat. Esimene asfaldil ümbersõit viiks mind juba Kehtna taha ja see on ilmselgelt mõttetu ring... vähemalt silma järgi.
Sama tabelite ja kaartide vahel hüplemise kadalipp tuleb läbida, et aru saada, mis seal Türi taga toimub. Täna seda lugu kirjutades märkan, et kaart on nii kribu, et ühe punase täpi arvasin ka Türil olevat, tegelikult oli see Türi ja Paide vahel. Krt...
| 6 | TÜRI - ARKMA | 2010-04-09 - 2010-07-30 | 2.9-8.5 | 5.6 | Järva mk. Taikse-Oisu | 50 | Kiiruspiirang-50 , vajadusel 30 km/h. Vajadusel reguleeritakse liiklust fooridega. | Taastusremont | AS Järva Teed | 52 74 213 |
Nojah, kui juba foorid väljas, siis tuleb ilmselt pikalt passida. Mis seal ikka, plaan hakkab küpsema. Ilm on ilus, Eestimaa veel ilusam, kiiret pole. Võtan enne Raplat suuna Järvakandile, üle Vändra Suure-Jaani ja sealt Viljandi.
Hakkan sõitma. Kõik kulgeb plaanipäraselt kuni bensutuli hakkab vilkuma. Deeeeeem, no miks ma Kernus ei võinud tankida. Noh, OK, venitan end Rapla Nesteni... Väike värin on ka sees, et kui seal ikka massiline teeremont, mine tea, kas tanklasse saabki. Aga valikut pole. Töristan aeglaselt metsa vahel, ilm on ilus, Eestimaa on ilus.
Jõuan Rapla teeristi. A kus on remont? Halloooooo!? Kus remont on? No mitte midagi kohe ei toimu, ei ühtegi märki ega piirangut. Vannun vaikselt omaette ja kulgen bensukasse. Jätkan teed. Ei mingit remonti ei siin ega sealpool Raplat. Tegin südame kõvaks ja mõtlesin, et lähen ikka Türi peale. Jõuan siis kardetud teeremondini ... haaaa, tutikas asfalt otsast lõpuni. Tõtt öelda ajas hinge täis, ehkki oleks pidanud rõõmustama.
Tagasiteel mõtlesin ja süstematiseerisin, mida ma siis olin otsinud ja kuidas otsustasin. Mida ma tahtsin teada:
1) mis toimub teedel täna
Võib olla on kuskil mingi väike hulk inimesi, kellel on vaja tabeli kujul internetist leida ülevaade kõikidest eesti teetöödest, arvutada 100m täpsusega kokku mida seal täpselt tehakse. Enamusi eestimaalasi aga huvitab, mis toimub teedel täna, mitte see, millal töid alustati, millal need lõppevad ja kas nad kanduvad üle aastasse 2011. Ilmselt ei otsusta ma, et "kuna Rapla teel lõpevad tööd 15. juulil, siis ma ootan kaks nädalat Viljandisse sõiduga"
2) mis seisus on teekate?
Kõigepealt, kas tolmab või mitte. Võib-olla autosõitjaid see ei koti, aga mina eelistaks võimalusel ka autoga sõita mööda teid, mis ei tolma.
Kas teel on lahtist kruusa või mitte. Mul on auto esiklaasis täke, ei hakka rohkem põhjendama
Kas raputab või mitte (augud, servad, freesitud asfalt)? No ma eelistaks valida marsruudi, mis ei ole auklik.
Eriti fancy oleks muidugi kaardil näidata, et "siin on freesitud asfalt, siin lahtine kruus, siin kõvakate, siin aga vall tee keskel jms" Sõnaga, anda geoinfot otse kaardil.
3) kui palju ma ajas kaotan?
Tähelepanuks kõikidele - kuigi osadele juhtidele on lausa füüsiliselt ebameeldiv sõita aeglaselt või venida eessõitja sabas, ei ole oluline, kas kiirus on piiratud 30, 50 või 70 km tunnis. Päris paljudele juhtidele tundub, et kui kihutada (sõita + 20 km/h) siis jõuab kiiremini kohale. Noh, jõuab jah. Tartu näiteks 12 minutit kiiremine. Oluline on mitu minutit kauem selle teelõigu läbimine võrreldes tavapärasega kestab. Ei hakka siia arutlus ja arvutuskäiku pikalt kirjutam, viitan vaid, et keskmine kiirus ei kasva sama proportsioonis, kui tippkiirus....
4) Kas esineb seisakuid või ummikuid
Kui kiirus on piiratud, aga seisakuid ei esine, pole üldjuhul mõtet hakata ringi sõitma. Kui Arkma remonditava teelõigu läbid normaalkiirusel 3.5 minutiga (või veidi kiiremini :) ) siis 30-ga sõites 11 minutiga ja kaotad ajas 7 minutit. Selle ajaga sõidad normaalkiirusega 11 km. Noh, nii lühikest ringisõitu tavaliselt ei leia...
Kui aga on foorid või reguleerija või ummikud (nagu näiteks Tallinn-Narva mnt ehitusel reede õhtuti), siis võid vabalt seista kuni 10 min lisaks. Kui leiaks ringisõidu, mis on alla 25 km, oleks ajaliselt igal juhul võidus. Näiteks reede õhtul tasub Narva pool sõita üle Loo-Lagedi-Maardu mõisa tee
5) Kust kaudu saab kiiresti (kiiremini kui ajakaotus) ja puhtalt ümber sõita.
See on juba veidi töömahukam, aga ei ole häda - täna on pea igal eestlasel autos GPS ja kel veel ei ole, võib kasutada Delfis olevat Regio GIS-i http://kaart.otsing.delfi.ee/#
Ning lõpetuseks veidi vihjeid
a) kogu selle lõbu saaks üsna väikese vaevaga tööle panna sama Regio veebirakenduse peal. Regio poistel oleks see ilmselt "cake of peace" :P Noja ikka nii, et saaks sisse suumida, teekonna määramisel arvestada või mitte, et hüpikaknas kuvataks "tolm, augud, kivid, ajakaotus, ummikud, seisakud" info jms
b) asi töötaks reaalajas, kui tee-ehituse meistritega kokku leppida, et nad iga tööpäeva lõpus märgivad üle veebi, mis seisus kuskil teekate on. Internet levib ju metsas ja maal
d) Kuigi Nokia kaardirakendus on niru, saaks reaalajas teetööde info ka mobiilidesse lähetada. Kuidas autonoomsed GPSid sellest teada saavad, ma ei tea. Olen saanud kõik oma käigud mobla GPSi ja Google Mapsiga käidud. Ja Google Maps oskab liiklusteavet kuvada.
e) sellel süsteemil on WolframAlpha kohaselt 1, 34 miljonit kasusaajat
Seniks aga tuleb loota pigem sõpradelt Facebookis saadavatele vihjetele selle kohta, mis tegelikult toimub.
Nael kummi!
09 juuni 2010
SEB üllatas positiivselt
Vingusin mis ma vingusin, aga täna potsas mu e-postkasti palutud väljavõte. Läks palju paremini kui Swed'iga - ei pidanud ennast kaks korda kontorisse kohale vedama ja aega läks ka kõigest 2 päeva.
Tänud SEBile ja Piret Priimägi'le, kes mulle väljavõtte saatis.
.
Tänud SEBile ja Piret Priimägi'le, kes mulle väljavõtte saatis.
.
08 juuni 2010
Ori, kaua Sa kannatad pankade ülbitsemist?
Täna tuleb jälle kirjutada teemal "IT riik,my ass" aga seekord läheb raske kivi mitte riigi, vaid eraettevõtjate kapsaaeda.
Rein Sikk kirjutab tänases Päevalehe juhtkirjas "Kuidas pärisorjast eestlane vabaks meheks muutub" kuidas pankade esindajatest koosnev komisjon valetas silma pilgutamata avalikkusele, et viieeurosed rahatähed ei kõlba pangaautomaati. Mida pankurid ei osanud ette näha - et pärisorjad ajavad selja sirgu ja hakkavad pankurite ülbusele vastu.
Mõni nädal tagasi kirjutasin, kuidas Swedbank ei suutnud mulle lihtsat pangaväljavõtet e-postiga saata ning kulus neli nädalat, enne kui see CD peale saadi. Paberväljavõte suudeti genereerida 45 minutiga.
Täna pidin sama ettevõtte konto väljavõtte tellima SEB pangast. Ja mis te arvate, kuidas läks? Täpselt sama jama!
Esimene vastus
***************
Austatud Indrek Saul
Täname Teid kirja eest.
Kahjuks ei ole meil võimalik Teie isikusamastust tuvastada avalikult
e-postiaadressilt saadetud kirja alusel ning vaadata Teie internetipanga lepingu
sisu.
Juhul, kui Teil puudub õigus pääseda firma internetipanka palume Teil pöörduda
vastava firma juhatuse liikme poole, kellel on õigus määrata kasutajaid ning
neile vajalikud õigused.
Täiendavate küsimuste korral palume Teil helistada klienditoe numbril 665 5100
või saata kiri internetipanga postkastist.
Lugupidamisega
XXXXX
konsultant
klienditoe osakond
SEB
******************
Panete tähele, milline ülevoolav viisakus - austatud, täname kirja eest, kahjuks, lugupidamisega, palume, helistage, saatke kiri internetipanga kaudu
Minu vastus SEB pangale on sama, nagu Swedbank'ile: Eesti Vabariigis on olemas digiallkiri, millega saab tuvastada, kes kirjutab. Aga ei ole mõtet ilmselt diskussiooni laskuda, on Swedbank'i kogemus õpetanud. Saadan kirja internetipanga kaudu. Vastus:
*****************
Austatud Indrek Saul
Täname Teid kirja eest.
Kahjuks ei ole meil võimalik Teid kirja alusel lisada Kinex Ärisüsteemid OÜ
firma kasutajaks.
Firma kasutamise õiguste lisamiseks palume Teil pöörduda meie kontorisse ning
seal on võimalik vastavad õigused lisada.
Meie kontorite lahtioleku ajad ning asukohad leiate www.seb.ee/kontorid.
Täiendavate küsimuste korral palume Teil saata kiri internetipanga postkastist
või helistada kuldkliendi tasuta lühinumbril 1228. Kui Te viibite välismaal,
siis saate helistada numbrile +372 665 5777.
Lugupidamisega
XXXXXXXXXXXXXX
konsultant
klienditoe osakond
SEB
***********************
Sama retoorika: austatud, täname kirja eest, kahjuks, lugupidamisega, palume, helistage... Võtsin kätte ja helistasingi. Kuldkliendi telefonile! Ja nüüd avanes panga tegelik suhtumine. Ma ei hakka siin pikalt kirjutama, kuidas suhtlemine käis. Mul oli lõpuks ainult üks küsimus: "Miks ei saa digitaalselt" Sain pangalt kokku hulga erinevaid põhjendusi, milliste mõte oli selline:
"ei saa, sest internetipanga leping tuleb sõlmida kontoris"
"ei saa, sest ei ole võimalik"
"ei saa, sest meil on selline kord"
See on retoorika, et mitte öelda demagoogia kõrgem klass - väite tõestamine väite enda kaudu, tuntud ka kui tautoloogia "viisakad inimesed on need, kes ei käitu ebaviisakalt" Braavo, SEB
Ühtegi sisulist põhjendust, miks ma isiklikult pean kontorisse ilmuma, ei antud. Lihtsalt peab ja kõik. Ei mingeid vabandusi, kahetsust, täname et helistasite. Külm ja üleolev suhtumine. Jookse, ori, sest ma tahan, et sa jooksed!
Arvate, et tegu on erandiga!? Kardan, et ei ole. Nimelt on psühholoogid teinud katseid ja tõestanud, et e-kirjas valetavad inimesed oluliselt kergemakäeliselt kui telefonis või silmast silma. Mina kaldun arvama, et kogu see e-kirja viisakus on teeseldud ja tegelikult suhtuvad pangad endiselt oma klientidesse nii, nagu ma kogesin telefonis ja nagu Rein Sikk kirjutas Päevalehes. Mina olen pankur ja sina ori.
Enne, kui ma selle artikli kirjutada otsustasin, mõtlesin läbi muud eluvaldkonnad, kus ma oma ettevõtete asju ajan. Äkki ma olen liiga nõudlik ses digiriigi asjus!? Lühike mõtteline inventuur digiriiginduse asjus tuli selline:
* oma viimase ettevõtte asutasin Äriregistris, kordagi arvuti tagant tõusmata
* sama ettevõtte võtsin Maksuametis arvele kordagi laua tagant tõusmata
* kogu asjaajamine Maksuametiga on virtuaalne. Absoluutselt kõik
* kõik juriidilised toimingud Äriregistriga saab toimetada interneti teel. Absoluutselt kõik
* Eesti Vabariigi kohtutega saab 100% suhelda digitaalselt. Ainult istungile tuleb ise kohale tulla.
* EASist saab toetusi taodelda, aruandeid esitada ja raha kordagi kohale minemata
Sel ajal, kui ma oma viimast ettevõte asutasin (aasta tagasi) oli pank ainus institutsioon kel jätkus jultumust käsutada ettevõtja oma palge ette. Täna reklaamib SEB oma kodukal ettevõtte e-asutamist ja pakub alustavale ettevõtjale võimalust veebis stardikonto avada. Ja nüüd pange tähele mida tuleb teha, kui Äriregister saadab kinnituse e-postile, et ettevõte on registreeritud
Vägisi tükib keelele väljend poole p***ega peeretamisest... Palun, kas keegi pangast seletaks mulle, et kui stardikonto saab avada virtuaalselt, miks siis päriskontot ei saa ja miks internetipanga kasutajaks ei saa hakata internetis? Kas te kujutaksite endale ette olukorda, et veebipoe kliendiks saamiseks tuleks poodi füüsiliselt kohale minna ja paberil leping sõlmida.
Et iroonia oleks täielik, jookseb praegu telekas reklaam:"SEB kodupanga klientidel on eelised ja hoiad kokku kulusid"
Mis on loo moraal:
1) digitaalne suhtlemine soodustab valetamist - ja vahele jääda on väga lihtne, tarvitseb vaid korra helistada. Tehke proovi
2) nagu näha, töötab sund IT riigi loomisel oluliselt paremini kui "turu nähtamatu käsi" Äratus, härrased ministrid, aeg on ettevõtjatele kohustusi panna digiriiki liikumiseks
3) sellest vist ei ole mõtet kirjutada, et mind (tänast kuldklienti, endis privaatpanganduse klienti) on SEB panga poolt halvasti koheldud juba pikka aega ja hoolimata sellest, et ma mitu korda olen avalikult selle vastu astunud, ei ole panga poolt mingit reaktsiooni. Ei oota ka sellele kirjatükile vastust. Aga minu poolt on reaktsioon - kolisin juba mõnda aega tagasi kõik oma arveldused Nordeasse.
Rein Sikk kirjutab tänases Päevalehe juhtkirjas "Kuidas pärisorjast eestlane vabaks meheks muutub" kuidas pankade esindajatest koosnev komisjon valetas silma pilgutamata avalikkusele, et viieeurosed rahatähed ei kõlba pangaautomaati. Mida pankurid ei osanud ette näha - et pärisorjad ajavad selja sirgu ja hakkavad pankurite ülbusele vastu.
Mõni nädal tagasi kirjutasin, kuidas Swedbank ei suutnud mulle lihtsat pangaväljavõtet e-postiga saata ning kulus neli nädalat, enne kui see CD peale saadi. Paberväljavõte suudeti genereerida 45 minutiga.
Täna pidin sama ettevõtte konto väljavõtte tellima SEB pangast. Ja mis te arvate, kuidas läks? Täpselt sama jama!
Esimene vastus
***************
Austatud Indrek Saul
Täname Teid kirja eest.
Kahjuks ei ole meil võimalik Teie isikusamastust tuvastada avalikult
e-postiaadressilt saadetud kirja alusel ning vaadata Teie internetipanga lepingu
sisu.
Juhul, kui Teil puudub õigus pääseda firma internetipanka palume Teil pöörduda
vastava firma juhatuse liikme poole, kellel on õigus määrata kasutajaid ning
neile vajalikud õigused.
Täiendavate küsimuste korral palume Teil helistada klienditoe numbril 665 5100
või saata kiri internetipanga postkastist.
Lugupidamisega
XXXXX
konsultant
klienditoe osakond
SEB
******************
Panete tähele, milline ülevoolav viisakus - austatud, täname kirja eest, kahjuks, lugupidamisega, palume, helistage, saatke kiri internetipanga kaudu
Minu vastus SEB pangale on sama, nagu Swedbank'ile: Eesti Vabariigis on olemas digiallkiri, millega saab tuvastada, kes kirjutab. Aga ei ole mõtet ilmselt diskussiooni laskuda, on Swedbank'i kogemus õpetanud. Saadan kirja internetipanga kaudu. Vastus:
*****************
Austatud Indrek Saul
Täname Teid kirja eest.
Kahjuks ei ole meil võimalik Teid kirja alusel lisada Kinex Ärisüsteemid OÜ
firma kasutajaks.
Firma kasutamise õiguste lisamiseks palume Teil pöörduda meie kontorisse ning
seal on võimalik vastavad õigused lisada.
Meie kontorite lahtioleku ajad ning asukohad leiate www.seb.ee/kontorid.
Täiendavate küsimuste korral palume Teil saata kiri internetipanga postkastist
või helistada kuldkliendi tasuta lühinumbril 1228. Kui Te viibite välismaal,
siis saate helistada numbrile +372 665 5777.
Lugupidamisega
XXXXXXXXXXXXXX
konsultant
klienditoe osakond
SEB
***********************
Sama retoorika: austatud, täname kirja eest, kahjuks, lugupidamisega, palume, helistage... Võtsin kätte ja helistasingi. Kuldkliendi telefonile! Ja nüüd avanes panga tegelik suhtumine. Ma ei hakka siin pikalt kirjutama, kuidas suhtlemine käis. Mul oli lõpuks ainult üks küsimus: "Miks ei saa digitaalselt" Sain pangalt kokku hulga erinevaid põhjendusi, milliste mõte oli selline:
"ei saa, sest internetipanga leping tuleb sõlmida kontoris"
"ei saa, sest ei ole võimalik"
"ei saa, sest meil on selline kord"
See on retoorika, et mitte öelda demagoogia kõrgem klass - väite tõestamine väite enda kaudu, tuntud ka kui tautoloogia "viisakad inimesed on need, kes ei käitu ebaviisakalt" Braavo, SEB
Ühtegi sisulist põhjendust, miks ma isiklikult pean kontorisse ilmuma, ei antud. Lihtsalt peab ja kõik. Ei mingeid vabandusi, kahetsust, täname et helistasite. Külm ja üleolev suhtumine. Jookse, ori, sest ma tahan, et sa jooksed!
Arvate, et tegu on erandiga!? Kardan, et ei ole. Nimelt on psühholoogid teinud katseid ja tõestanud, et e-kirjas valetavad inimesed oluliselt kergemakäeliselt kui telefonis või silmast silma. Mina kaldun arvama, et kogu see e-kirja viisakus on teeseldud ja tegelikult suhtuvad pangad endiselt oma klientidesse nii, nagu ma kogesin telefonis ja nagu Rein Sikk kirjutas Päevalehes. Mina olen pankur ja sina ori.
Enne, kui ma selle artikli kirjutada otsustasin, mõtlesin läbi muud eluvaldkonnad, kus ma oma ettevõtete asju ajan. Äkki ma olen liiga nõudlik ses digiriigi asjus!? Lühike mõtteline inventuur digiriiginduse asjus tuli selline:
* oma viimase ettevõtte asutasin Äriregistris, kordagi arvuti tagant tõusmata
* sama ettevõtte võtsin Maksuametis arvele kordagi laua tagant tõusmata
* kogu asjaajamine Maksuametiga on virtuaalne. Absoluutselt kõik
* kõik juriidilised toimingud Äriregistriga saab toimetada interneti teel. Absoluutselt kõik
* Eesti Vabariigi kohtutega saab 100% suhelda digitaalselt. Ainult istungile tuleb ise kohale tulla.
* EASist saab toetusi taodelda, aruandeid esitada ja raha kordagi kohale minemata
Sel ajal, kui ma oma viimast ettevõte asutasin (aasta tagasi) oli pank ainus institutsioon kel jätkus jultumust käsutada ettevõtja oma palge ette. Täna reklaamib SEB oma kodukal ettevõtte e-asutamist ja pakub alustavale ettevõtjale võimalust veebis stardikonto avada. Ja nüüd pange tähele mida tuleb teha, kui Äriregister saadab kinnituse e-postile, et ettevõte on registreeritud
Vägisi tükib keelele väljend poole p***ega peeretamisest... Palun, kas keegi pangast seletaks mulle, et kui stardikonto saab avada virtuaalselt, miks siis päriskontot ei saa ja miks internetipanga kasutajaks ei saa hakata internetis? Kas te kujutaksite endale ette olukorda, et veebipoe kliendiks saamiseks tuleks poodi füüsiliselt kohale minna ja paberil leping sõlmida.
Et iroonia oleks täielik, jookseb praegu telekas reklaam:"SEB kodupanga klientidel on eelised ja hoiad kokku kulusid"
Mis on loo moraal:
1) digitaalne suhtlemine soodustab valetamist - ja vahele jääda on väga lihtne, tarvitseb vaid korra helistada. Tehke proovi
2) nagu näha, töötab sund IT riigi loomisel oluliselt paremini kui "turu nähtamatu käsi" Äratus, härrased ministrid, aeg on ettevõtjatele kohustusi panna digiriiki liikumiseks
3) sellest vist ei ole mõtet kirjutada, et mind (tänast kuldklienti, endis privaatpanganduse klienti) on SEB panga poolt halvasti koheldud juba pikka aega ja hoolimata sellest, et ma mitu korda olen avalikult selle vastu astunud, ei ole panga poolt mingit reaktsiooni. Ei oota ka sellele kirjatükile vastust. Aga minu poolt on reaktsioon - kolisin juba mõnda aega tagasi kõik oma arveldused Nordeasse.
25 mai 2010
Paberriiki tagasi marss...
Seda mõtet mõeldes tuleb ümiseda Vremja tunnusmeloodiat (Sviridov, "Vremja vperjod" väga äge lugu iseenesest)
Viimati siin urisesin Swedbank'i peale, et digitaalse konto väljavõtte saamine võttis aega neli nädalat. Saatuse tahtel oli mul vaja sama väljavõtet ka paberil. Mis te arvate, kaua selle tegemine aega võttis?
45 minutit!
1000 korda kiiremini. Ei teagi kohe, mida kosta...
Viimati siin urisesin Swedbank'i peale, et digitaalse konto väljavõtte saamine võttis aega neli nädalat. Saatuse tahtel oli mul vaja sama väljavõtet ka paberil. Mis te arvate, kaua selle tegemine aega võttis?
45 minutit!
1000 korda kiiremini. Ei teagi kohe, mida kosta...
20 mai 2010
Hakkame, sveedid, minema ...
„Hakkame, pangad, minema, digiriiki tõttama,
ID kaarti katsuma, paberida tõrjuma“
ID kaarti katsuma, paberida tõrjuma“
(laulda viisil „Hakkame mehed minema“)
Prelüüd
Likvideerin ettevõtet, mille ma kunagi asutasin. Minust mitte sõltuvatel asjaoludel kestab see juba viiendat aastat. Vajasin Swedbank’ist ühte üsna vana pangakonto väljavõtet, mida internetipangast enam ei saa. Ettevõttel on tänaseni Swedbank’is konto, internetipank ja minu allkirjanäidised.
Kronoloogia
28. aprill IS: palun väljavõtet
29. aprill SB: seda saab tellida kas internetipangast või kontorist. Tähtaeg 10 päeva.
IS: ei mäleta i-panga kasutajatunnust
SB: Swedbank kasutajatunnust E-kirja teel väljastada ei saa kuna puudub kirja edastanud isiku identifitseerimise võimalus. (tere hommikust – aga milleks siis digiallkiri on leiutatud?) Pöörduge kontorisse
IS: saatke siis tunnus minu teise ettevõtte i-panka
SB: (asi võtab uue pöörde, Swedbank avastab, et minust on saanud likvideerija. Aastal 2006 väljavõtte saamisel see probleemiks ei olnud) Allkirjanäidiste kaardi ümber vormistamiseks likvideerija nimele palume Teil pöörduda Swedbanki kontorisse (meeldetuletuseks lugejale – minu omakäelised allkirjanäidised on pangas üsna mitme konto juures). Võlgnevuse puudumisel saate sõlmida ka Internetipanga lepingu. Kontorisse palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, pass või ID kaart.
IS: (siin mul kannatus katkeb ja tee kurja häält. Äkki poleks pidanud) Minu allkiri ei ole muutunud - kas tõesti selleks, et teie saaksite mingile panga paberile "juhataja" asemel "likvideerija" kirjutada pean ma ennast pangakontorisse kohale sõidutama? Minu likvideerijaks määramine on Äriregistris elektrooniliselt olemas, ma olin internetipangas kasutaja, kasutajakonto on olemas, mul on ID kaart, pank peaks oskama digiallkirja lugeda ja kirjutada. Palun lahendada see asi elektrooniliselt ja ärge jooksutage inimesi mõttetult
SB: Soovin Teile teada anda, et antud hetkel AS Swedbank´il puudub allkirjanäidistekaardi elektrooniliselt muutmise võimalus internetipanga teel, seega allkirjanäidistekaardi ümbervormistamiseks likvideerija nimele palume Teil siiski pöörduda lähimasse Swedbank´i kontorisse.
IS: Seega - selleks et muuta ÜHTE sõna (juhataja->likvideerija) allkirjakaardil (kusjuures sisuliselt ei muutu midagi) pean ma leidma 2 tundi ja sõitma 70 kilomeetrit!? Nalja teete või? Parem öelge, mis oli mu juhatajaks olemise ajal internetipanga tunnus ja ma kasutan seda edasi
SB: Konto- ja kasutajakohase informatsiooni saamiseks palume Teil pöörduda lähimasse Swedbanki kontorisse. Swedbank kasutajatunnust E-kirja teel väljastada ei saa kuna puudub kirja edastanud isiku identifitseerimise võimalus. (digiallkiri!!)
IS: Palun saatke kasutajatunnus minu teise ettevõtte internetipanka
SB: lugege vastust internetipangast (!?) (ma juba rõõmustasin, et asi lahenes, aga tuhkagi) Käesoleval hetkel puudub Teil teleteenuste leping XXX (Likvideerimisel) konto juures. Konto on blokeeritud 2003 aastal (!) nõude summas 1359.05 krooni tõttu. (huvitav, kuidas varem pank seda ei märganud) Peale võlgnevuse tasumist kohtutäiturile on ettevõttele võimalik sõlmida uus Teleteenuste leping lähimas Swedbanki kontoris. (uskumatu – kui oled võlas, ei saa i-panka kasutada!?) Samuti soovin Teid informeerida, et ettevõtte konto juures on vajalik ümber vormistada allkirjaõiguslikud isikud. llkirjaõiguslikke isikuid on võimalik lisada ja eemaldada ainult pangakontori vahendusel. (asja iroonia seisneb selles, et lisada ja eemaldada ei ole vaja kedagi....) Palume Teil pöörduda lähimasse Swedbanki kontorisse.
IS: Nüüd olen ringiga alguses tagasi. Sain äsja teada, et kuna kohtutäitur on millalgi konto arestinud ei saa pank mulle seetõttu ärikliendi internetipangale juurdepääsu teha (!?) Loodan, et saate tellimuse elektroonselt vastu võtta ja tulemused mulle avalduses märgitud e-postile saata (nagu 2006 aastalgi saadan tellimus digitaalselt allkirjastatuna)
Vaikus
6. mai IS: (möödunud on nädal kirja saatmisest) Ma ei saanud sellele kirjale vastust - kas on lootust väljavõte saada?
10. mai (!) SB: Täname Teid kirja eest ja vabandame vastuse viibimise pärast. (Vastus viibis 10 päeva!!) Saame Teile tellida nimetatud väljavõtte CD-le. Teenustasu on 70 krooni ja teenuse täitmise tähtaeg 10 tööpäeva. CD-le salvestatud väljavõtte saame Teile edastada lähimasse Swedbanki kontorisse. Palume täpsustada, millisesse pangakontorisse soovite väljavõttele järgi minna. Pangakontoris on vajalik ümber vormistada allkirjanäidiste kaart ning seejärel saame soovitud väljavõtte väljastada. (Arvake, milliseid sõnu ma selle koha peal pruukisin)
11.mai IS annab alla ja sõidab pangakontorisse. Ootasin veerand tundi sabas. Allkirjanäidiste, internetipanga lepingu ja väljavõtte tellimuse esitamine võttis kokku aega 35 minutit (!?) kokku kulutasin peaaegu tunni pangakontoris. Teller, kuulnud minu kannatustest, kirjutab tellimusele peale KIIRE. Kogu selle aja jooksul kirjutan kahele paberile alla. Sisuliselt kopeeris pank Äriregistri kande oma süsteemi (nii teller ütleski, et "aga meie süsteemis ju seda infot pole...."). Miks pidi seda minu juuresolekul tegema, ei saa aru.
12.mai IS: (kirjutan jälle pangale) käisin eile Järve Keskuse kontoris ja vormistasin tellimuse paberil. Kas on võimalik see nüüd kohe ära teha ja mulle ikkagi e-postile saata
SB: Väljavõtte tellimus on esitatud meie Infotehnoloogia osakonnale ning väljavõtte valmimisel võtab Järve keskuse kontori teller Teiega koheselt ühendust. Vabandame, kontokohast informatsiooni ei ole võimalik edastada E-posti teel.
IS: Palun selgitage mulle, miks see ei ole võimalik?
SB: Turvalisuse huvides Swedbank kontokohast informatsiooni E-posti teel ei edasta.
IS: Kui selle väljavõtte turvalisus teid nii muretab, siis palun krüpteerige see ID kaardiga enne saatmist
Vaikus
19.mai SB: Vabandame viivituse pärast (jälle nädal aega) Teie kirjale vastamisel. Teie poolt tellitud arhiivipäring disketile (!?) on kättesaadav alates tänasest s.o 19.05.2010 ( ning samal päeval ka helistatakse pangast, et teada anda et minu tellitud diskett ootab mind)
IS: kõmbib jälle kontorisse. Ootan 5 minutit järjekorras. Ei ole diskett, ikka CD on. Aega kättesaamiseks kulus 8 minutit.
Kokkuvõte:
Väljavõtte saamiseks kulus täpselt neli nädalat
Saatsin pangale kokku 10 e-kirja, millele kulutasin 30 minutit. Pangas raiskasin aega kokku tunni. Minu kogu ajakulu poolteist tundi.
Saatsin pangale kokku 10 e-kirja, millele kulutasin 30 minutit. Pangas raiskasin aega kokku tunni. Minu kogu ajakulu poolteist tundi.
Pank saatis mulle kokku 10 e-kirja, minule vastamisega tegeles kokku 3 erinevat inimest. Kui arvestada, et iga kord tuli mu kirja lugeda, teemasse sisse elada, vastus koostada, kulub ühe vastuse peale ca 5 minutit. Seega kirjutamise aega 50 minutit. Telleri tööaega kulus kokku 42 minutit, kogu ajakulu poolteist tundi.
Keskmine tööjõu maksumus eestis on minimaalselt 100 krooni tunnis. Pank kulutas tööaega 150 krooni eest + väljavõtte koostamise aeg mille peaks katma minu makstud 70 krooni suure varuga. Minu tööaja maksumusest parem ei räägigi , eriti kui ma korrutan selle oma tunnitasuga.
Keskmine tööjõu maksumus eestis on minimaalselt 100 krooni tunnis. Pank kulutas tööaega 150 krooni eest + väljavõtte koostamise aeg mille peaks katma minu makstud 70 krooni suure varuga. Minu tööaja maksumusest parem ei räägigi , eriti kui ma korrutan selle oma tunnitasuga.
Ma ei näe ühtegi põhjust, miks Swedbank ei võiks oma paberimajandust digitaalselt korraldada. Sääst oleks tohutu. Olen kindel, et ID kaarti ja digiallkirja osatakse seal majas kasutada,kui tahetakse. Kui hakata mõtlema, kui meeletult palju aega raisatakse pankades paberil lepingute sõlmimiseks, tuleb hirm peale.
Samal ütlen, et panga töötajad, kes minuga suhtlesid, olid väga viisakad ja kannatlikud. Alati pöörduti "Austatud..." lõpetati "lugupidamisega" ja vabandati nii kirja alguses kui lõpus ebamugavuste pärast. Mul on nendest töötajatest kahju, sest ega nemad saa süsteemi muuta. Ja klientide meelepaha tegelikult peaks olemas suunatud hoopis teistele inimestele.
Ühe asja siiski oleks võinud keegi pangast omal algatusel ära teha. Kui lepingute ja allkirjanäidiste digitaalne haldus vajab veidi korraldamist, siis viimase sammu – väljavõtte CD-le põletamise ja füüsilise üleandmise oleks mõni tubli pangatöötaja saanud kohe ära hoida, tehes järgmist:
* salvestades väljavõtte kõvakettale
* vajutades faili nimel paremat hiireklahvi vali "Krüpteeri" (eeldusel, et ID kaardi tarkvara on ikka arvutis olemas)
Samal ütlen, et panga töötajad, kes minuga suhtlesid, olid väga viisakad ja kannatlikud. Alati pöörduti "Austatud..." lõpetati "lugupidamisega" ja vabandati nii kirja alguses kui lõpus ebamugavuste pärast. Mul on nendest töötajatest kahju, sest ega nemad saa süsteemi muuta. Ja klientide meelepaha tegelikult peaks olemas suunatud hoopis teistele inimestele.
Ühe asja siiski oleks võinud keegi pangast omal algatusel ära teha. Kui lepingute ja allkirjanäidiste digitaalne haldus vajab veidi korraldamist, siis viimase sammu – väljavõtte CD-le põletamise ja füüsilise üleandmise oleks mõni tubli pangatöötaja saanud kohe ära hoida, tehes järgmist:
* salvestades väljavõtte kõvakettale
* vajutades faili nimel paremat hiireklahvi vali "Krüpteeri" (eeldusel, et ID kaardi tarkvara on ikka arvutis olemas)
* siis valid kes on saatja
* edasi otsid LDAP kataloogist vastuvõtja, sisestades tema isikukoodi
* kui isikul on ID kaart, ilmub ta adressaatide nimistusse
* vajuta "krüpteeri", "salvesta" ja "saada"
Ongi dokument turvaliselt saadetud. Seda näevad ainult need isikud, kelle nimed on loendis oma ID kaardi abil
Pangad on muutunud asutusteks, kus iga sammu reguleerib mingi paber ja kui seda ei ole, ei tohi töötaja midagi teha. Kahju. Vist isegi paratamatu. Sama loogika muide valitseb ka riigiasutustest.
Paberlik asjaajamine ei ole ainult Swedbankile iseloomulik, vaid ka Nordeale ja SEBile. Nagu näha, vabatahtlikkuse alusel ei võta ID kaarti kasutusele ei pangad, ei Tallinna linn oma piletisüsteemi ega paljud teised, kes võiks. Vaja on sundi.
Võttes kokku oma järjekordse novelli rubriigist "IT riik my ass"esitan üleskutse mitte ainult pankadele, vaid ka majandusministeeriumile "hakkame mehed minema, digiriiki tõttama".
Kes aga hakkab, see saab pai, kes ei hakka, see saab ....
Tellimine:
Postitused (Atom)
