16 juuli 2009

Baarmen, kalla üle joone, kui tahad et ma tagasi tulen

Tänases Päevalehes ilmus artikkel "Tarbijakaitseamet kontrollis kaheteistkümnes maakonnas teenindajate poolt väljastatavate jookide mahtu."

Loo mõte lühidalt - iga neljas valas vähem.

Mulle meenus kohe üks minu professionaalse kretinismi ilming - jälgida, kuidas baarmen mõõtetopsikut minu tellitud joogiga täidab. Ega seal leti taga joogi väljakallamise ajal suurt muud teha olegi. Oletan, et ükski baarmen ei tea täpselt, mida klient väljakallamise ajal täpselt vaatab, sest tema silmad on ju "kriitilise piiri" peal. Nagu arvatavasti ka enamuse klientide silmadest. Kui just mõni "segav" dekoltee ei ole ees.

See väljakallamine on üks huvitav protseduur. Alguses lastakse suurem sorts ja siis siristatakse hinge kinni pidades ja vahel ka käe värisedes aeglaselt kuni joogi serv puudutab maagilist joont mõõdutopsi sees. Ja üsna sageli kipub joogikest kriipsukese võrra vähem olema. See kriipsuke on tavaliselt nii väike, et ega tühja pärast sõnelema hakka, aga - okas jääb hinge "ikka küüned enda poole". Mis on kindel - sellisesse kohta tagasi ei kipu.

Tegin siis väikeseid rehkendusi. Millimeeter siia või sinnapoole on paar protsenti jooki vähem või rohkem. Võtame alkoholi juurdehindluseks jämedalt 100%. Kui baaris kallata millimeeter jooki vähem, on juurdehindlus mitte 100%, aga 105% ja baar teenib mõistetavalt klaasi pealt rohkem. Aga kui palju rohkem? Kui jook maksab 50 krooni, siis umbes krooni.

Mõtlesin, et kuidas lihtne baaripidaja oma töötajaid koolitab. Kas ta õpetab neile "kallake täpselt, sest kui kallate rohkem, jääb mul teile palga maksmiseks vähem raha"?

Noh, oletame, et ma olen suuremat sorti joodik ja laksutan õhtuga endale 10 pauku sisse, mis on kõik millimeeter alla "joone" valatud. Baar on "säästnud" 10 krooni, minu arve on 500 krooni, kui palju ma siis nüüd jootraha peaksin andma.....

On vähe lõbustusasutusi, kus leti taga julgetakse kallata tops hooga täis ja natuke pealegi. Reeglina nendes kohtades on ka muud asjad kliendi poole "kaldu". Mina hääletan oma jalgadega alati nendesse kohtadesse, kus pigem eksitakse kliendi kasuks kui kahjuks.

Loo moraal - võidad 10, kaotad 50 ja kliendi

Loo moraal 2 - koonerdamine ei ole kokkuhoid :)

Loo moraal 3 - kindlasti ei erista täpsus kallamisel ühte kõrtsu teisest. Kuid see on minu arvates hügieenitegur. Kui kallamisel eksitakse kliendi kahjuks, siis ükski muu teeninduse aspekt mõjule ei pääse, punni palju tahad. Teisisõnu, eristumist pole ja oled "ühes pajas" kõikide teiste keskpäraste kohtadega.

PS: Professionaalsed kretiinid teavad, et kui vedeliku serv on täpselt jooneni, saab klient ikka tünga











Kes soovib, loeb ülaltoodud fenomenist täpsemalt algallikast .

Seega, baarimehed- ja naised: kallake julgelt, seda märgatakse ja hinnatakse.

Küsimus lugejatele - kui kõrtsmik kallab alati topsi veidi rohkem, kui palju siis võiks jook kallim olla? Kas võiks küsida 50.- asemel 55.- krooni joogi eest kohas, kus "alati kallatakse rohkem". Duracell muide küsiks 75.-


PPS: Tervitused Eesti parimale, Aleksandri pubile Pärnus, kelle moto on "Kui te elaksite siin, siis te oleksite nüüd kodus" Pubi, kus kunagi ei kallata vähem :)

2 kommentaari:

Indrek Saul ütles ...

Ametivend Indrek Maripuu täheldas sama nähtust pasta ja parmesani juures, loe http://www.maripuu.eu/palun-rohke-parmesaniga/

Ja paljudes kohtades luuakse "kliendikogemust" keskpärase leivaga, mida eriti karmidel juhtudel antakse jaopärast, üks või kaks poolikut viilu.

Unknown ütles ...

Väga hea artikkel ja Aleksandri Pubi Pärnus on koht, kus alati Pärnus käies söömas-joomas käin ning korraliku jootraha sinna jätan:) Tallinnas võiksin selliseks kohaks nimetada siis Amarillo Pubi Viru hotelli kõrval. Tõstkem uuesti jootraha maksmine Eestis au sisse!