15 Juuli 2010

Veebi parandada mitte, kahjureid levitada

Juba mitmeid kuid tagasi lakkas toimimast Äripäeva RSS uudisvoog. Täpsemalt, uudiste pealkirjad tulevad, isegi liidid (sisututvustused) on suhteliselt korralikult olemas (paremini kui Ekspressil ja Päevalehel) aga kui klõpsad RSS lingile, et uudist lugeda, kästakse "sisse logida kõrvalasuva vormi abil". Mida ei ole, on kõrvalasuv vorm. Kirjutasin sellest täpselt kuu aega tagasi Äripäeva IT inimesele ja sain vastuse "Aitäh, et andsite meile sellest teada. Tegeleme esimesel võimalusel sellele probleemile lahenduse otsimisega."

Möödas on kuu aega. Mida ei ole, on lahendus. Kõik on endine. 

 

Uudis on olemas, sisututvustus ka, aga kui klõpsad lingile ....


siis (punase kasti sees) on korraldus LOGI SISSE. Mida aga ei ole, on vorm. Kerid hiiglamapika vasaku riba alla välja, üles tagasi, loed luubiga kirbukirja - no ei ole.

Hää küll, suvine aeg, äkki IT puhkab mis kole ja tõesti esimest võimalust veeb korda teha pole leitud. Aga-aga - vaata punase rõnga sisse. Sealt leiad tõelise suvise nuhtluse, toakärbse, kes Su toidu peale kakaseid jalajälgi teeb, õlleklaasi upub, ei lase magada ja piniseb tüütult kõrvas. Ei saa neist nuhtlustest lahti päris elus ja keegi geenius on leidnud, et Äripäeva kodukas oligi tühi ja igav, vaja siia veidi "elu" tuua.

See pole mingi tavaline s**tahunniku asukas kes lihtsalt ajalehe peal ringi jalutab. Mingi labane reklaamifilter seda tegelast juba ei peata. Ja kui Sa peaksid sellele nuhtlusele kursoriga pihta saama, teatab ta luba küsimata, et tal olla üks jutt ja katab ekraani kinni, et Sa uudiseid lugeda ei saa.

Mida sel s**asööjal siis mulle rääkida on 


Osta suveks paberil Äripäev 99.- krooniga. Sest mida muud tarka selle rahaga teha on? Saad selle eest kuus õlut või bussiga Türile. 

Halloo, Äripäev!? Miks peaks keegi, kes oskab veebist Äripäeva lugeda, endale veel (tõsimeeli) paberipahna koju tellima? (Ma tean küll seda näidet Kahnemani artiklist, kus tellijad võtsid veebitellimuse ja paberlehe koos, makstes selle eest 1,5 korda rohkem kui ainult veebitellimuse eest. Sellele ei maksa enam toetuda, veebimaastik on muutunud)  Kas sellepärast te ei tahagi RSSi ära parandada, et ma ikka paberlehe telliks. Ei telli!! Selle asemel soovitan kõikidel kasutada Google Readerit. Aja kokkuhoid Eesti (olematute) uudiste lugemisel on lausa uskumatu!

Google Reader peab statistikat, kui mitu uudist oli väärt lugemist. Viimase 30 päeva tulemused

Äripäev - 1 artikkel päevas, 11% kõikidest artiklitest
Eesti Ekspress - 0.2 artiklit päevas, 2% kõikidest
EPL arvamus - 0.2 ja 4%

Katsu ÄP paberlehte nii lugeda, et kulutad aega ainult ühe tõesti huvipakkuva artikli peale...

Ja mis võrdlus on "kuus õlut" või "ÄP tellimus"?  Kas te kraadiklaasi olete vaadanud...?

Kui teie IT osakond ei suuda või ei taha RSSi suunata õigesse kohta (see on umbes ühe koodirea parandamise teema) kuid samal ajal viitsib lugejale kärbseid pähe ajada, siis on mul neile üks väike tellimus - virtuaalne kärbsepiits, millega tüütusele lagipähe lajatada. Ja et käiks hele plaks ja oleks korralik lärakas ....

Või siis asetage pealkirjas koma õigele kohale, teate küll ...

04 Juuli 2010

Halloo, Maanteameti IT arendus...

On suvi. Palav suvi. Enamus eestlasi on liikvel. Eriti liikvel on need eestlased, kes teid remondivad. Kuhu ka ei sõidaks, mõni üleskaevatud teelõik jääb ikka marsruudile. Kuid - ei ole häda, Maanteeametil on ju kodukal väljas teetööde info.

Eile oli vaja sõita Viljandi. Tavaliselt lähen läbi Ruila Pärnu maanteele, Varbola kaudu Rapla, sealt Türi peale ning üle Võhma Viljandi. Huvitav, mis sellel marsruudil ka toimub?

Võtan lahti Maanteeameti koduka. Nii... esileht ... kus on info teetööde kohta. On suurelt link "Teeolud" mille all liikluskaamera foto ja selle all omakorda link "Massipiirangud".













Hm, mida see peaks tähendama ... Klõpsan lingile, avaneb uus aken uues serveris, mille nimi on inspirit.ee/maantee. Tohutu suur tabel....













Üritan siit leida info, kas minu marsruudil on või ei ole midagi toimumas. Noh, üsna ruttu saab selgeks, et ega ma ikka tea küll, mis on nende teede nimed või numbrid mida kaudu ma tavaliselt sõidan. Tabelis tundub olevat kasulikku infot - "kirjeldus" alt leiad, millised on piirangud täpsemalt, kiirusepiirang on kenasti välja toodud. Mida aga peale hakata teadmisega, et teetööd kestavad mitu kuud, mõned koguni mitu aastat? Mina taha ju täna sõita, mind huvitab, mis seisus täna on tee? Ja mida ma hakkan peale tabelist saadava teadmisega, et teeremont toimub lõigul PÄRNU - RAKVERE - SÕMERU kilomeetritel 83.0-84.4? Kohas nimega Kima? Sõnaga, vaja kaarti...

Kehitan selle tabeli peale õlgu (kellele see tabel küll mõeldud on?)  ja asun otsima teetööde kaarti. Klõpsan lingile "Teeolud". Avanevad liikluskaamerate pildid ja pressiteade. Ilmselt jälle mitte see koht. Märkan, et vasakul on avanenud menüü "Maanteeinfo"





















Nii, ehk siit saab edasi. Võtan järgmise lingi "liikluspiirangud" et teada saada, kus ja millega siis kodanike vaba kulgu ahistatakse. Hahahaaa- jälle sama tabel, kuhu ennist juhatas link "massipiirangud" Kusjuures, tabelist ei leia ühtegi massipiirangut, ainult kiirusepiirangud...

Vajutan linki "Teetööd" - jessss, avaneb kaart.
































Seda saab nüüd kolmel erineval moel avada. Ja jälle on saadaval tabel. Seekord pdf-is














Küll Maanteeametile ikka tabelid meeldivad .... Mida sellise pdf tabeliga küll peale hakata, ei oska ma välja mõelda.

Aga OK, tudeerime kaarti. Nii. Rapla maanteel on rasvane punane joon.


























Selge, sinna järelikult pole kasulik ronida, eriti tsikliga. Aga mida seal tehakse? Klõpsi kaarti palju tahad, mingit täiendavat infot välja ei ilmu. "Selge, järelikult tabel ...." Klõpsan jälle tabeli lahti. Sadu ridu. Naiivselt arvan, et kui on "Tallinn-Rapla-Türi" siis on ta tabelis selles osas, kus on kõik Tallinnast algavad maanteed. On ta jeee... Kerin, kerin, lõpuks leian.


15TALLINN - RAPLA - TÜRI2010-04-06 - 2010-07-1537.0-43.26.2Rapla mk. Röa-Aranküla30Kiiruspiirang-30 tööde tsoonis. Kuni 22.juuni km-d 41-43 liiklusele suletud. Taastusremont OÜ Rapla Teed 52 01 567 



Hmmm, taastusremont... Mida iganes see tähendab. Röa, Aranküla ... no ei ole löö lampi põlema, Aga kaardilt näen, et kui Varbolast tulen ja Türi peale lähen, siis ilmselt remonditavale lõigule satun. Noh, parem on sinna vist mitte ronida. Aga huvitav, kas on olemas mingi ümbersõit? Selle kohta ei mingit infot. Uurin ja puurin kaarti. Võtan Regio teedeatlase ka kõrvale, et aru saada, millised on asfalt, millised kruusateed.








































Hmm, muidu Mahlamäe kaudu saaks ringi sõita küll, aga Maanteeameti kaardi järgi näikse remont ikka kaugele teispool Raplat ulatuvat. Esimene asfaldil ümbersõit viiks mind juba Kehtna taha ja see on ilmselgelt mõttetu ring... vähemalt silma järgi.

Sama tabelite ja kaartide vahel hüplemise kadalipp tuleb läbida, et aru saada, mis seal Türi taga toimub. Täna seda lugu kirjutades märkan, et kaart on nii kribu, et ühe punase täpi arvasin ka Türil olevat, tegelikult oli see Türi ja Paide vahel. Krt...


6TÜRI - ARKMA2010-04-09 - 2010-07-302.9-8.55.6Järva mk. Taikse-Oisu50Kiiruspiirang-50 , vajadusel 30 km/h. Vajadusel reguleeritakse liiklust fooridega.Taastusremont AS Järva Teed 52 74 213 

Nojah, kui juba foorid väljas, siis tuleb ilmselt pikalt passida. Mis seal ikka, plaan hakkab küpsema. Ilm on ilus, Eestimaa veel ilusam, kiiret pole. Võtan enne Raplat suuna Järvakandile, üle Vändra Suure-Jaani ja sealt Viljandi.

Hakkan sõitma. Kõik kulgeb plaanipäraselt kuni bensutuli hakkab vilkuma. Deeeeeem, no miks ma Kernus ei võinud tankida. Noh, OK, venitan end Rapla Nesteni... Väike värin on ka sees, et kui seal ikka massiline teeremont, mine tea, kas tanklasse saabki. Aga valikut pole. Töristan aeglaselt metsa vahel, ilm on ilus, Eestimaa on ilus.

Jõuan Rapla teeristi. A kus on remont? Halloooooo!? Kus remont on? No mitte midagi kohe ei toimu, ei ühtegi märki ega piirangut. Vannun vaikselt omaette ja kulgen bensukasse. Jätkan teed. Ei mingit remonti ei siin ega sealpool Raplat. Tegin südame kõvaks ja mõtlesin, et lähen ikka Türi peale. Jõuan siis kardetud teeremondini ... haaaa, tutikas asfalt otsast lõpuni. Tõtt öelda ajas hinge täis, ehkki oleks pidanud rõõmustama.

Tagasiteel mõtlesin ja süstematiseerisin, mida ma siis olin otsinud ja kuidas otsustasin. Mida ma tahtsin teada:

1) mis toimub teedel täna

Võib olla on kuskil mingi väike hulk inimesi, kellel on vaja tabeli kujul internetist leida ülevaade kõikidest eesti teetöödest, arvutada 100m täpsusega kokku mida seal täpselt tehakse. Enamusi eestimaalasi aga huvitab, mis toimub teedel täna, mitte see, millal töid alustati, millal need lõppevad ja kas nad kanduvad üle aastasse 2011. Ilmselt ei otsusta ma, et "kuna Rapla teel lõpevad tööd 15. juulil, siis ma ootan kaks nädalat Viljandisse sõiduga"

2) mis seisus on teekate?

Kõigepealt, kas tolmab või mitte. Võib-olla autosõitjaid see ei koti, aga mina eelistaks võimalusel ka autoga sõita mööda teid, mis ei tolma.

Kas teel on lahtist kruusa või mitte. Mul on auto esiklaasis täke, ei hakka rohkem põhjendama

Kas raputab või mitte (augud, servad, freesitud asfalt)? No ma eelistaks valida marsruudi, mis ei ole auklik.

Eriti fancy oleks muidugi kaardil näidata, et "siin on freesitud asfalt, siin lahtine kruus, siin kõvakate, siin aga vall tee keskel jms" Sõnaga, anda geoinfot otse kaardil.

3) kui palju ma ajas kaotan?

Tähelepanuks kõikidele - kuigi osadele juhtidele on lausa füüsiliselt ebameeldiv sõita aeglaselt või venida eessõitja sabas, ei ole oluline, kas kiirus on piiratud 30, 50 või 70 km tunnis. Päris paljudele juhtidele tundub, et kui kihutada (sõita + 20 km/h) siis jõuab kiiremini kohale. Noh, jõuab jah. Tartu näiteks 12 minutit kiiremine. Oluline on mitu minutit kauem selle teelõigu läbimine võrreldes tavapärasega kestab. Ei hakka siia arutlus ja arvutuskäiku pikalt kirjutam, viitan vaid, et keskmine kiirus ei kasva sama proportsioonis, kui tippkiirus....

4) Kas esineb seisakuid või ummikuid

Kui kiirus on piiratud, aga seisakuid ei esine, pole üldjuhul mõtet hakata ringi sõitma. Kui Arkma remonditava teelõigu läbid normaalkiirusel 3.5 minutiga (või veidi kiiremini :) ) siis 30-ga sõites 11 minutiga ja kaotad ajas 7 minutit. Selle ajaga sõidad normaalkiirusega 11 km. Noh, nii lühikest ringisõitu tavaliselt ei leia...

Kui aga on foorid või reguleerija või ummikud (nagu näiteks Tallinn-Narva mnt ehitusel reede õhtuti), siis võid vabalt seista kuni 10 min lisaks. Kui leiaks ringisõidu, mis on alla 25 km, oleks ajaliselt igal juhul võidus. Näiteks reede õhtul tasub Narva pool sõita üle Loo-Lagedi-Maardu mõisa tee

5) Kust kaudu saab kiiresti (kiiremini kui ajakaotus) ja puhtalt ümber sõita.

See on juba veidi töömahukam, aga ei ole häda - täna on pea igal eestlasel autos GPS ja kel veel ei ole, võib kasutada Delfis olevat Regio GIS-i http://kaart.otsing.delfi.ee/#

Ning lõpetuseks veidi vihjeid

a) kogu selle lõbu saaks üsna väikese vaevaga tööle panna sama Regio veebirakenduse peal. Regio poistel oleks see ilmselt "cake of peace" :P Noja ikka nii, et saaks sisse suumida, teekonna määramisel arvestada või mitte, et hüpikaknas kuvataks "tolm, augud, kivid, ajakaotus, ummikud, seisakud" info jms
b) asi töötaks reaalajas, kui tee-ehituse meistritega kokku leppida, et nad iga tööpäeva lõpus märgivad üle veebi, mis seisus kuskil teekate on. Internet levib ju metsas ja maal
d) Kuigi Nokia kaardirakendus on niru, saaks reaalajas teetööde info ka mobiilidesse lähetada. Kuidas autonoomsed GPSid sellest teada saavad, ma ei tea. Olen saanud kõik oma käigud mobla GPSi ja Google Mapsiga käidud. Ja Google Maps oskab liiklusteavet kuvada.
e) sellel süsteemil on WolframAlpha kohaselt 1, 34 miljonit kasusaajat


Seniks aga tuleb loota pigem sõpradelt Facebookis saadavatele vihjetele selle kohta, mis tegelikult toimub.

Nael kummi!

09 Juuni 2010

SEB üllatas positiivselt

Vingusin mis ma vingusin, aga täna potsas mu e-postkasti palutud väljavõte. Läks palju paremini kui Swed'iga - ei pidanud ennast kaks korda kontorisse kohale vedama ja aega läks ka kõigest 2 päeva.

Tänud SEBile ja Piret Priimägi'le, kes mulle väljavõtte saatis.

.

08 Juuni 2010

Ori, kaua Sa kannatad pankade ülbitsemist?

Täna tuleb jälle kirjutada teemal "IT riik,my ass" aga seekord läheb raske kivi mitte riigi, vaid eraettevõtjate kapsaaeda.

Rein Sikk kirjutab tänases Päevalehe juhtkirjas "Kuidas pärisorjast eestlane vabaks meheks muutub" kuidas pankade esindajatest koosnev komisjon valetas silma pilgutamata avalikkusele, et viieeurosed rahatähed ei kõlba pangaautomaati. Mida pankurid ei osanud ette näha - et pärisorjad ajavad selja sirgu ja hakkavad pankurite ülbusele vastu.

Mõni nädal tagasi kirjutasin, kuidas Swedbank ei suutnud mulle lihtsat pangaväljavõtet e-postiga saata ning kulus neli nädalat, enne kui see CD peale saadi. Paberväljavõte suudeti genereerida 45 minutiga.

Täna pidin sama ettevõtte konto väljavõtte tellima SEB pangast. Ja mis te arvate, kuidas läks? Täpselt sama jama!

Esimene vastus
***************
Austatud Indrek Saul

Täname Teid kirja eest.

Kahjuks ei ole meil võimalik Teie isikusamastust tuvastada avalikult
e-postiaadressilt saadetud kirja alusel ning vaadata Teie internetipanga lepingu
sisu.


Juhul, kui Teil puudub õigus pääseda firma internetipanka palume Teil pöörduda
vastava firma juhatuse liikme poole, kellel on õigus määrata kasutajaid ning
neile vajalikud õigused.


Täiendavate küsimuste korral palume Teil helistada klienditoe numbril 665 5100
või saata kiri internetipanga postkastist.



Lugupidamisega
XXXXX
konsultant
klienditoe osakond
SEB

******************
Panete tähele, milline ülevoolav viisakus - austatud, täname kirja eest, kahjuks, lugupidamisega, palume, helistage, saatke kiri internetipanga kaudu

Minu vastus SEB pangale on sama, nagu Swedbank'ile: Eesti Vabariigis on olemas digiallkiri, millega saab tuvastada, kes kirjutab.  Aga ei ole mõtet ilmselt diskussiooni laskuda, on Swedbank'i kogemus õpetanud. Saadan kirja internetipanga kaudu. Vastus:

*****************

Austatud Indrek Saul

Täname Teid kirja eest.

Kahjuks ei ole meil võimalik Teid kirja alusel lisada Kinex Ärisüsteemid OÜ
firma kasutajaks.


Firma kasutamise õiguste lisamiseks palume Teil pöörduda meie kontorisse ning
seal on võimalik vastavad õigused lisada.
Meie kontorite lahtioleku ajad ning asukohad leiate www.seb.ee/kontorid.


Täiendavate küsimuste korral palume Teil saata kiri internetipanga postkastist
või helistada kuldkliendi tasuta lühinumbril 1228. Kui Te viibite välismaal,
siis saate helistada numbrile +372 665 5777.



Lugupidamisega
XXXXXXXXXXXXXX
konsultant
klienditoe osakond
SEB 
***********************

Sama retoorika: austatud, täname kirja eest, kahjuks, lugupidamisega, palume, helistage... Võtsin kätte ja helistasingi. Kuldkliendi telefonile! Ja nüüd avanes panga tegelik suhtumine. Ma ei hakka siin pikalt kirjutama, kuidas suhtlemine käis. Mul oli lõpuks ainult üks küsimus: "Miks ei saa digitaalselt" Sain pangalt kokku hulga erinevaid põhjendusi, milliste mõte oli selline:

"ei saa, sest internetipanga leping tuleb sõlmida kontoris"
"ei saa, sest ei ole võimalik"
"ei saa, sest meil on selline kord"

See on retoorika, et mitte öelda demagoogia kõrgem klass - väite tõestamine väite enda kaudu, tuntud ka kui tautoloogia  "viisakad inimesed on need, kes ei käitu ebaviisakalt" Braavo, SEB

Ühtegi sisulist põhjendust, miks ma isiklikult pean kontorisse ilmuma, ei antud. Lihtsalt peab ja kõik. Ei mingeid vabandusi, kahetsust, täname et helistasite. Külm ja üleolev suhtumine. Jookse, ori, sest ma tahan, et sa jooksed!

Arvate, et tegu on erandiga!? Kardan, et ei ole. Nimelt on psühholoogid teinud katseid ja tõestanud, et e-kirjas valetavad inimesed oluliselt kergemakäeliselt kui telefonis või silmast silma. Mina kaldun arvama, et kogu see e-kirja viisakus on teeseldud ja tegelikult suhtuvad pangad endiselt oma klientidesse nii, nagu ma kogesin telefonis ja nagu Rein Sikk kirjutas Päevalehes. Mina olen pankur ja sina ori.

Enne, kui ma selle artikli kirjutada otsustasin, mõtlesin läbi muud eluvaldkonnad, kus ma oma ettevõtete asju ajan. Äkki ma olen liiga nõudlik ses digiriigi asjus!? Lühike mõtteline inventuur digiriiginduse asjus tuli selline:

* oma viimase ettevõtte asutasin Äriregistris, kordagi arvuti tagant tõusmata
* sama ettevõtte võtsin Maksuametis arvele kordagi laua tagant tõusmata
* kogu asjaajamine Maksuametiga on virtuaalne. Absoluutselt kõik
* kõik juriidilised toimingud Äriregistriga saab toimetada interneti teel. Absoluutselt kõik
* Eesti Vabariigi kohtutega saab 100% suhelda digitaalselt. Ainult istungile tuleb ise kohale tulla.
* EASist saab toetusi taodelda, aruandeid esitada ja raha kordagi kohale minemata

Sel ajal, kui ma oma viimast ettevõte asutasin (aasta tagasi) oli pank ainus institutsioon  kel jätkus jultumust käsutada ettevõtja oma palge ette. Täna reklaamib SEB oma kodukal ettevõtte e-asutamist ja pakub alustavale ettevõtjale võimalust veebis stardikonto avada. Ja nüüd pange tähele mida tuleb teha, kui Äriregister saadab kinnituse e-postile, et ettevõte on registreeritud


Vägisi tükib keelele väljend poole p***ega peeretamisest... Palun, kas keegi pangast seletaks mulle, et kui stardikonto saab avada virtuaalselt, miks siis päriskontot ei saa ja miks internetipanga kasutajaks ei saa hakata internetis? Kas te kujutaksite endale ette olukorda, et veebipoe kliendiks saamiseks tuleks poodi füüsiliselt kohale minna ja paberil leping sõlmida.


Et iroonia oleks täielik, jookseb praegu telekas reklaam:"SEB kodupanga klientidel on eelised ja hoiad kokku kulusid"

Mis on loo moraal:

1) digitaalne suhtlemine soodustab valetamist - ja vahele jääda on väga lihtne, tarvitseb vaid korra helistada. Tehke proovi

2) nagu näha, töötab sund IT riigi loomisel oluliselt paremini kui "turu nähtamatu käsi" Äratus, härrased ministrid, aeg on ettevõtjatele kohustusi panna digiriiki liikumiseks

3) sellest vist ei ole mõtet kirjutada, et mind (tänast kuldklienti, endis privaatpanganduse klienti) on SEB panga poolt halvasti koheldud juba pikka aega ja hoolimata sellest, et ma mitu korda olen avalikult selle vastu astunud, ei ole panga poolt mingit reaktsiooni. Ei oota ka sellele kirjatükile vastust. Aga minu poolt on reaktsioon - kolisin juba mõnda aega tagasi kõik oma arveldused Nordeasse.

25 Mai 2010

Paberriiki tagasi marss...

Seda mõtet mõeldes tuleb ümiseda Vremja tunnusmeloodiat (Sviridov, "Vremja vperjod" väga äge lugu iseenesest)

Viimati siin urisesin Swedbank'i peale, et digitaalse konto väljavõtte saamine võttis aega neli nädalat. Saatuse tahtel oli mul vaja sama väljavõtet ka paberil. Mis te arvate, kaua selle tegemine aega võttis?

45 minutit!

1000 korda kiiremini. Ei teagi kohe, mida kosta...  

20 Mai 2010

Hakkame, sveedid, minema ...

„Hakkame, pangad, minema, digiriiki tõttama,
ID kaarti katsuma, paberida tõrjuma“

(laulda viisil „Hakkame mehed minema“)

Prelüüd

Likvideerin ettevõtet, mille ma kunagi asutasin. Minust mitte sõltuvatel asjaoludel kestab see juba viiendat aastat. Vajasin Swedbank’ist ühte üsna vana pangakonto väljavõtet, mida internetipangast enam ei saa. Ettevõttel on tänaseni Swedbank’is konto, internetipank ja minu allkirjanäidised.

Kronoloogia

28. aprill        IS: palun väljavõtet

29. aprill        SB: seda saab tellida kas internetipangast või kontorist. Tähtaeg 10 päeva.

                     IS: ei mäleta i-panga kasutajatunnust

                     SB: Swedbank kasutajatunnust E-kirja teel väljastada ei saa kuna puudub kirja edastanud isiku identifitseerimise võimalus. (tere hommikust – aga milleks siis digiallkiri on leiutatud?) Pöörduge kontorisse

                     IS: saatke siis tunnus minu teise ettevõtte i-panka

                     SB: (asi võtab uue pöörde, Swedbank avastab, et minust on saanud likvideerija. Aastal 2006 väljavõtte saamisel see probleemiks ei olnud) Allkirjanäidiste kaardi ümber vormistamiseks likvideerija nimele palume Teil pöörduda Swedbanki kontorisse (meeldetuletuseks lugejale – minu omakäelised allkirjanäidised on pangas üsna mitme konto juures).  Võlgnevuse puudumisel saate sõlmida ka Internetipanga lepingu. Kontorisse palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, pass või ID kaart.

                    IS: (siin mul kannatus katkeb ja tee kurja häält. Äkki poleks pidanud) Minu allkiri ei ole muutunud - kas tõesti selleks, et teie saaksite mingile panga paberile "juhataja" asemel "likvideerija" kirjutada pean ma ennast pangakontorisse kohale sõidutama? Minu likvideerijaks määramine on Äriregistris elektrooniliselt olemas, ma olin internetipangas kasutaja, kasutajakonto on olemas, mul on ID kaart, pank peaks oskama digiallkirja lugeda ja kirjutada.  Palun lahendada see asi elektrooniliselt ja ärge jooksutage inimesi mõttetult

                    SB: Soovin Teile teada anda, et antud hetkel AS Swedbank´il puudub allkirjanäidistekaardi elektrooniliselt muutmise võimalus internetipanga teel, seega allkirjanäidistekaardi ümbervormistamiseks likvideerija nimele palume Teil siiski pöörduda lähimasse Swedbank´i kontorisse.

                    IS: Seega - selleks et muuta ÜHTE sõna (juhataja->likvideerija) allkirjakaardil (kusjuures sisuliselt ei muutu midagi) pean ma leidma 2 tundi ja sõitma 70 kilomeetrit!? Nalja teete või? Parem öelge, mis oli mu juhatajaks olemise ajal internetipanga tunnus ja ma kasutan seda edasi

                    SB: Konto- ja kasutajakohase informatsiooni saamiseks palume Teil pöörduda lähimasse Swedbanki kontorisse. Swedbank kasutajatunnust E-kirja teel väljastada ei saa kuna puudub kirja edastanud isiku identifitseerimise võimalus. (digiallkiri!!)

                    IS:  Palun saatke kasutajatunnus minu teise ettevõtte internetipanka

                     SB: lugege vastust internetipangast (!?) (ma juba rõõmustasin, et asi lahenes, aga tuhkagi) Käesoleval hetkel puudub Teil teleteenuste leping XXX (Likvideerimisel) konto juures. Konto on blokeeritud 2003 aastal (!) nõude summas 1359.05 krooni tõttu. (huvitav, kuidas varem pank seda ei märganud) Peale võlgnevuse tasumist kohtutäiturile on ettevõttele võimalik sõlmida uus Teleteenuste leping lähimas Swedbanki kontoris.  (uskumatu – kui oled võlas, ei saa i-panka kasutada!?) Samuti soovin Teid informeerida, et ettevõtte konto juures on vajalik ümber vormistada allkirjaõiguslikud isikud. llkirjaõiguslikke isikuid on võimalik lisada ja eemaldada ainult pangakontori vahendusel. (asja iroonia seisneb selles, et lisada ja eemaldada ei ole vaja kedagi....) Palume Teil pöörduda lähimasse Swedbanki kontorisse.

                     IS: Nüüd olen ringiga alguses tagasi. Sain äsja teada, et kuna kohtutäitur on millalgi konto arestinud ei saa pank mulle seetõttu ärikliendi internetipangale juurdepääsu teha (!?) Loodan, et saate tellimuse elektroonselt vastu võtta ja tulemused mulle avalduses märgitud e-postile  saata (nagu 2006 aastalgi saadan tellimus digitaalselt allkirjastatuna)

                        Vaikus

6. mai            IS:  (möödunud on nädal kirja saatmisest) Ma ei saanud sellele kirjale vastust - kas on lootust väljavõte saada?

10. mai (!)     SB: Täname Teid kirja eest ja vabandame vastuse viibimise pärast.  (Vastus viibis 10 päeva!!) Saame Teile tellida nimetatud väljavõtte CD-le. Teenustasu on 70 krooni ja teenuse täitmise tähtaeg 10 tööpäeva. CD-le salvestatud väljavõtte saame Teile edastada lähimasse Swedbanki kontorisse. Palume täpsustada, millisesse pangakontorisse soovite väljavõttele järgi minna. Pangakontoris on vajalik ümber vormistada allkirjanäidiste kaart ning seejärel saame soovitud väljavõtte väljastada. (Arvake, milliseid sõnu ma selle koha peal pruukisin)

11.mai           IS annab alla ja sõidab pangakontorisse. Ootasin veerand tundi sabas. Allkirjanäidiste, internetipanga lepingu ja väljavõtte tellimuse esitamine võttis kokku aega 35 minutit (!?) kokku kulutasin peaaegu tunni pangakontoris. Teller, kuulnud minu kannatustest, kirjutab tellimusele peale KIIRE. Kogu selle aja jooksul kirjutan kahele paberile alla. Sisuliselt kopeeris pank Äriregistri kande oma süsteemi (nii teller ütleski, et "aga meie süsteemis ju seda infot pole...."). Miks pidi seda minu juuresolekul tegema, ei saa aru.

12.mai           IS: (kirjutan jälle pangale) käisin eile Järve Keskuse kontoris ja vormistasin tellimuse paberil. Kas on võimalik see nüüd kohe ära teha ja mulle ikkagi e-postile saata

                     SB: Väljavõtte tellimus on esitatud meie Infotehnoloogia osakonnale ning väljavõtte valmimisel võtab Järve keskuse kontori teller Teiega koheselt ühendust. Vabandame, kontokohast informatsiooni ei ole võimalik edastada E-posti teel.

                     IS: Palun selgitage mulle, miks see ei ole võimalik?

                     SB: Turvalisuse huvides Swedbank kontokohast informatsiooni E-posti teel ei edasta.

                     IS: Kui selle väljavõtte turvalisus teid nii muretab, siis palun krüpteerige see ID kaardiga enne saatmist

                        Vaikus

19.mai           SB: Vabandame viivituse pärast (jälle nädal aega)  Teie kirjale vastamisel. Teie poolt tellitud arhiivipäring disketile (!?)  on kättesaadav alates tänasest s.o 19.05.2010 ( ning samal päeval ka helistatakse pangast, et teada anda et minu tellitud diskett ootab mind)

                     IS: kõmbib jälle kontorisse. Ootan 5 minutit järjekorras. Ei ole diskett, ikka CD on. Aega kättesaamiseks kulus 8 minutit.


Kokkuvõte:

Väljavõtte saamiseks kulus täpselt neli nädalat

 Saatsin pangale kokku 10 e-kirja, millele kulutasin 30 minutit. Pangas raiskasin aega kokku tunni. Minu kogu ajakulu poolteist tundi.

Pank saatis mulle kokku 10 e-kirja, minule vastamisega tegeles kokku 3 erinevat inimest. Kui arvestada, et iga kord tuli mu kirja lugeda, teemasse sisse elada, vastus koostada, kulub ühe vastuse peale ca 5 minutit. Seega kirjutamise aega 50 minutit. Telleri tööaega kulus kokku 42 minutit, kogu ajakulu poolteist tundi.

Keskmine tööjõu maksumus eestis on minimaalselt 100 krooni tunnis. Pank kulutas tööaega 150 krooni eest + väljavõtte koostamise aeg mille peaks katma minu makstud 70 krooni suure varuga. Minu tööaja maksumusest parem ei räägigi , eriti kui ma korrutan selle oma tunnitasuga.

Ma ei näe ühtegi põhjust, miks Swedbank ei võiks oma paberimajandust digitaalselt korraldada. Sääst oleks tohutu. Olen kindel, et ID kaarti ja digiallkirja osatakse seal majas kasutada,kui tahetakse. Kui hakata mõtlema, kui meeletult palju aega raisatakse pankades paberil lepingute sõlmimiseks, tuleb hirm peale.

Samal ütlen, et panga töötajad, kes minuga suhtlesid, olid väga viisakad ja kannatlikud. Alati pöörduti "Austatud..." lõpetati "lugupidamisega" ja vabandati nii kirja alguses kui lõpus ebamugavuste pärast. Mul on nendest töötajatest kahju, sest ega nemad saa süsteemi muuta. Ja klientide meelepaha tegelikult peaks olemas suunatud hoopis teistele inimestele.

Ühe asja siiski oleks võinud keegi pangast omal algatusel ära teha. Kui lepingute ja allkirjanäidiste digitaalne haldus vajab veidi korraldamist, siis viimase sammu – väljavõtte CD-le põletamise ja füüsilise üleandmise oleks mõni tubli pangatöötaja saanud kohe ära hoida, tehes järgmist:

* salvestades väljavõtte kõvakettale
* vajutades faili nimel paremat hiireklahvi vali "Krüpteeri" (eeldusel, et ID kaardi tarkvara on ikka arvutis olemas)


















* siis valid kes on saatja




















* edasi otsid LDAP kataloogist vastuvõtja, sisestades tema isikukoodi



















* kui isikul on ID kaart, ilmub ta adressaatide nimistusse
* vajuta "krüpteeri", "salvesta" ja "saada"

Ongi dokument turvaliselt saadetud. Seda näevad ainult need isikud, kelle nimed on loendis oma ID kaardi abil

Pangad on muutunud asutusteks, kus iga sammu reguleerib mingi paber ja kui seda ei ole, ei tohi töötaja midagi teha. Kahju. Vist isegi paratamatu. Sama loogika muide valitseb ka riigiasutustest.

Paberlik asjaajamine ei ole ainult Swedbankile iseloomulik, vaid ka Nordeale ja SEBile. Nagu näha, vabatahtlikkuse alusel ei võta ID kaarti kasutusele ei pangad, ei Tallinna linn oma piletisüsteemi ega paljud teised, kes võiks. Vaja on sundi. 

Võttes kokku oma järjekordse novelli rubriigist "IT riik my ass"esitan üleskutse mitte ainult pankadele, vaid ka majandusministeeriumile "hakkame mehed minema, digiriiki tõttama".

Kes aga hakkab, see saab pai, kes ei hakka, see saab ....



18 Mai 2010

Kas me sellist Nokiat tahtsimegi?

Kuulasin just praegu Ringvaates ühe tütarlapse lugu sellest, kuidas ta 24 tonnise arve mobiil-interneti eest sai. Lõigu lõpus oli teade, et Elisa on võtnud nõuks välismaal piirata interneti kasutuse 50 euroga. Mõistlik mõte.

Aga - põhjuseid miks ma kirjutan on õige mitu.

Esiteks on mulle jäänud mulje, et paljud ettevõtted alahindavad klientide võimalusi ettevõtete poolt korraldatud jamasid meedias suure kella külge panna. Nädalapäevad tagasi oli telkus lugu perekonnast, kes TEZ Touri vahendusel Egiptimaale puhkama läks ja seal nende autojuhi põhjustet avariisse sattus. Selle asemel, et rängalt viga saanud inimestele nende reisiraha kohe tagasi maksta, pandi mitu nädalat tuima - ja satuti telesse. Minu meelest võiks 80% meediasse sattunud skandaalidest olla olemata, kui ettevõtted kiiresti ja vastupuiklemata võtaks vastutuse oma jamade eest. Mingil seletamatul põhjusel hakkavad paljud ettevõtted oma klientidega jonnima ja juuksekarva lõhki ajama. Kaotaja on ette teada. Olen oma blogis korduvalt sellest kirjutanud ja toonud eeskujuks neid, kes ei vaidle klientidega. Näiteks Stockmann.


Teiseks - paljudele ettevõtetele ei ole kohale jõudnud tõsiasi, et nemad vastutavad jamade juhtumisel rohkem, kui klient. Nimetan seda professionaalseks vastutuseks. Klient võib olla rumal, ettevõte ei saa olla. Olen sellest rääkinud näiteks laenukaitse seadusega seoses - laenuvõtja on reeglina finantsriskide hindamisel tume nagu öö ja pank peab võtma kogu vastutuse selle eest, kui näiteks tagatis on alahinnatud. Sama lugu selle 24 tonnise interneti arvega. Kas tõesti arvavad mobiilifirmad, et enamus inimesi on sama targad ja osavad kui nende tootearendajad? Et piisab kui lepingusse kirjutada, et "välismaal maksab megabait 100 krooni"? Miks ei kaitse mobiilifirmad oma kliente selliste jamade eest ja võtavad hoiaku "ise oled loll..."?

Kolmandaks - minu ustav mobla Nokia E65 läks nädalapäevad tagasi mobiilitaevasse. Talle on tekkinud uuem ja edevam järglane E66 nii et ega mul pikalt mõelda tulnud. EMT esinduses öeldi, et telefon on valdavalt ette seadistatud. Oli ta jee!

Kui mobla pildi ette võttis, oli ekraanil sulaselges eesti keeles kiri "seadista e-post". Hakkasin seadistama - mobla teatas inglise keeles, et tuleb mingi tarkvara jupp installida. Tegin seda. Nüüd oli ekraanil lisaks eestikeelsele "seadista e-post" veel teinegi kiri sama sisuga, aga inglise keeles. Hmmmmm .... OK, jätkasin inglisekeelse julla seadistamist. Poole seadistamise peal selgus, et see on mingi Nokia enda "leiutatud" tarkvara, mis üritab MSNi, e-posti ja jumal teab mida veel kokku siduda. TÄNAN EI!! Ma ei olnud ju seda palunud, ma soovisin lihtsalt oma e-posti lugeda. Vandusin tulist kurja ja viskasin selle julla moblast välja. Pidin kurja vaeva nägema, et kuidagi mööda hiilida sellesama tarkvara installeerimise püüdlusest ja lihtne-tavaline e-post seadistada. Kuidagimoodi sain selle tehtud.

Kuna ma uute seadmete puhul üldiselt püüan need endale põhjalikult selgeks teha, hakkasin oma E66 uurima. Ja mida ma oma näen - Nokia (või EMT?)  on telefoni niimoodi eelseadistanud. et see on tõmbab pidevalt mu e-kirju telefoni. Kui ma poleks seda tähele pannud, oleksingi samas olukorras nagu Ringvaates kõnelenud tütarlaps, kes lihtsalt ühel päeva avastab, et tema telefon on sadade megade kaupa kraami alla laadinud.

Mis põhjusel on telefon niimoodi eelseadistatud, küsin?  Kelle huvides see on tehtud??

Lisan siia veel episoodi Nokia Maps paigaldamisega. Eelmises telefonis oli kaartide jaoks eraldi väike programmijupike. Et E66s kaarte oma telefoni saada, tuleb sunniviisiliselt paigadada hirmsuur, kohmakas ja täiesti tarbetu Nokia loodud tarkvaramonstrum Ovi.  Peamiselt on see mõeldud videote ja muusika haldamiseks. Ja mingis Nokia Ovi keskkonnas "olemiseks" Paigaldasin Ovi, laadisin kaardid telefoni ja - aidaa Ovi, prügikastis on su koht.

Ja veel kolmaski ebameeldiv episood - uues telefonis ei töötanud enam SportsTracker. Selline teguviis kuulub juba microsoft'ilikku mõttemaailma. Ja arvate, et uue versiooni saate lihtsalt niisama alla laadida. Ega ikka saa küll, Nüüd juba nõudis Nokia, et lisaks Ovi paigaldamisele ma pean sellega ka liituma. Kolmas kord, Nokia, tänan ei!

Väga vastik tunne. Igal sammul avaldab Nokia survet mingite mõttetute tarkvaramonstrumite paigaldamiseks, mingite süsteemidega liitumiseks, millega kaasneb isiklike andmete avaldamine, ilmselt ka Nokia poolne spämm peale seda jms. Nokia, ma ei soovi liituda teie omatehtud juutuubi ja feissbuuki ristsugutisega. Ärge pushige mind!!!


 Mis on loo moraal

Esiteks - klientide survestamise aeg on läbi. Enamus inimesi ei taha olla oma teenusepakkujatega "kliendisuhtes", veel vähem aga kannatavad nad seda, kui seda suhet vägisi peale surutakse "liitu meie uudiskirjaga, liitu meie veebiga, hakka meie fänniks" Inimesed ei taha "kliendisuhet" nad tahavad väärtust.

Teiseks - meeldib see ettevõtjatele või mitte, reeglina on klient rumalam ja ettevõtja vastutus alati suurem. Kavalate juristide abiga, peene kirja ja krutskitega saab klientidelt nende rumaluse eest raha kasseerida, aga see ei kesta kaua. Nokia ja EMT - kaitske oma kliente, tehke oma paketid ja seadistused selliseks, et mitte üks klient mitte kunagi enam ei peaks megaarveid lolluse pärast maksma.

Kolmandaks - ärge tehke oma kliente lolliks. Isegi kui nad on lollid. Klient võib ise ennast lolliks pidada, aga kui teenindaja teda lolliks peab, klient solvub. Ja kannatab alati ettevõte. Sest ettevõtted on suured, targad ja rikkad, Ning pealtnägijad, kaaskodanikud tunnevad alati kaasa ja annavad õiguse väetimatele. Kui läheb vaidlemiseks, võtke süü enda peale, ärge ajage penni pooleks. Ärge vaielge kliendiga. Ei jää ükski mobiilifirma sellest vaeseks, kui kustutab kasvõi iga päev mõne rumala kliendi 24 tonnise arve. Ja ei maksa tulla jutuga "aga siis nad hakkavadki..." Ei hakka. Enamus kindlasti mitte.

Täiendus 19.mai

Päris paljud inimesed on artiklit kommenteerinud. Mitmed neist on seisukohal, et ise oled loll kui ei jaga tehnikat.

Minu artikkel ei ole kirjutatud tehnikaspetsialistide jaoks ega nende nimel. Kuigi ma ise jagan tehnikat keskmisest veidi rohkem, tean ma, et enamus inimesi on tehnikakauged. Mina kirjutasin selle loo tehnikakaugete inimeste nimel. Nende inimeste nimel, kes tootjate ja müüjate oskamatuse või tahtmatuse pärast oma "lollide" klientide huve kaitsta peavad maksma kümneid tuhandeid kroone lõivu.